Eesti muuseumide aastaauhindadega tunnustatakse paremaid muuseumispetsialiste ning väärtustatakse ja tuuakse esile muuseumitöö eri tahke.

"Muuseumid loovad sidet möödunu ja tänapäeva vahel. Konkurss aitab muuseumide igapäevatööd veelgi enam avalikkusele tutvustada, olgu selleks mõne keerulise objekti konserveerimine või üha rohkem hoogu juurde saav kogude digiteerimine. Meie aastane 3,5 miljonit muuseumikülastust tõestab, et muuseumid on tippvormis ja nende tegevus kõnetab inimesi," ütles kultuuriministeeriumi muuseuminõunik Marju Reismaa.

Auhindu jagatakse kümnes kategoorias: muuseumikogu arendaja, konserveerimistöö, muuseumihariduse edendaja, teadustrükis, teadusüritus, ajutine näitus, püsinäitus, muuseumiarendaja, kogukonna sõber ja eriauhind. Rändauhinnad ehk Suured Muuseumirotid antakse välja aasta parima püsinäituse ja parima ajutise näituse eest.

Iga kategooria võitjale on rahaline preemia 1300 eurot, mille eest võib osaleda Euroopas toimuval erialakonverentsil või kasutada seda muuseumitöötajate enesetäienduseks. Kõigile võitjatele antakse skulptor Tiiu Kirsipuu pisikesed Muuseumiroti kujud, rändauhinnana jäävad ringlema suured Muuseumirotid näituse ja püsinäituse kategooria võitjale.

Kokku esitati muuseumide aastaauhindade konkursile 113 ettepanekut, mille seast Kultuuriministeeriumi juures tegutseva muuseuminõukogu teemakomisjonid valisid välja 27 nominenti 14 muuseumist. Traditsiooniliselt oli konkurents kõige tihedam näituste, hariduse ja trükiste kategooriates. Muuseumiroti 2018 võõrustaja Eesti Ajaloomuuseum kandideerib kolmes ja Eesti Kunstimuuseum kokku viies eri kategoorias. Lisaks antakse välja kõige külastajasõbralikuma muuseumi auhind "Rotilõks".