Keeleteadlane Anna Verschik: eesti keele olulisus seisneb selle sümbolväärtuses ({{commentsTotal}})

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli keeleteadlane Anna Verschik, kellega vesteldi eesti keele staatusest ja sellest, miks on hea osata mitmeid keeli.

Anna Verschiku sõnul on eesti keelel on väga oluline roll eestlaste identiteedis: "Kui rääkida sellest, kuidas eestlased ise ennast näevad, siis see identiteet põhineb eesti keelel. See ongi peamine, mitte eluviis, religioon või midagi muud. Põhiline on, et eestlane räägib eesti keelt oma esimese keelena ja peab seda oma emakeeleks.”

Selline keele sümbolväärtus on äärmiselt oluline: „Meie jaoks on oluline, et eesti keel on riigikeel, see on omariikluse sümbol. See ei tähenda, et teised keeled ei oleks lubatud ja neid ei tohiks kasutada. Aga sümboolsus on oluline, et meil on Eesti riik, kus on riigikeeleks eesti keel ja paljud tunnetavad seda, et on oluline eesti keelt säilitada. Mitte praktilistel põhjustel, sest me anname aru, et eesti keele kõnelejaid ei ole väga palju ja laias maailmas eesti keelega just väga palju ei tee, aga meie endi jaoks on see oluline."

Ükski keel ei sure laenamise kätte

Keele säilimise küsimuse puhul on oluline teha vahet keele ainesel ja keele staatusel. "Puhtaid keeli, kultuure ja rahvaid ei ole olemas. See on normaalne, ma ei ütle siin midagi rabavalt uut. Iga keel laenab. On palju igapäevaseid sõnu, mille kohta me ei aimagi, et need on laenud – tool, aken, klaas, kauss, hammas, hõim jne. Laenud pole mitte ainult sõnad, vaid ka grammatilised konstruktsioonid, näiteks meil on minevikuaegade süsteem, mis ei ole meil nö põline. Keelt ei saa puhtana hoida ja ei olegi vaja. Siin on kokkuleppe küsimus, mida ühiskond peab normiks, mis on tänapäeval norm. On olukordi, kus me ei pea seda normi ka nii kindlalt järgimam," ütles Verschik.

"Ka kõige haritum inimene ei räägi kogu aeg ainult kõige puhtamat kirjakeelt. Jätame keeleainese kõrvale, aga räägime keele staatusest, mis on selle keele olukord. Küsimus on selles, kas keelel on piisavalt funktsioone, mida selles keeles teha saaks – kas meil on selles keeles olemas kõik vajalikud registrid ja žanrid, kas selles saab kirjutada ajaleheartikli või teadusartikli, kas seda saab kasutada mõnes muus funktsioonis. Ja kas inimesed ise tahavad seda keelt kasutada ja seda järgmistele põlvedele edasi anda. See on oluline."

Keele hääbumisel võivad olla väga erinevad põhjused, need võivad olla traagilised sündmused nagu genotsiid või küüditamine, aga need võivad tuleneda ka sellest, et inimesed ise ei taha seda keelt mingil põhjusel kasutada ja edasi kanda. "See ei ole hea ega halb, me võime ju keeleteadlastena kahetseda, et keeleline mitmekesisus kahaneb. Aga inimesed ise võivad arvata, et selle keelega pole midagi peale hakata. Näiteks haridus on teises keeles või liiga vähesed kasutavad seda keelt. Mõnikord on ka väljastpoolt tulev suhtumine, vaadatakse sellele ülevalt alla, seda taunitakse. Need põhjused, miks keeled hääbuvad, ei ole keelesisesed, ei ole niisugust asja, et keel sureb laenamise kätte," selgitas ta.

Ükskeelsuse paanika võib muuta abituks

Verschik toetab ideed, et igaüks võiks õppida mitut keelt. "Mitmekeelsus ei tee kedagi paremaks ega õnnelikumaks, aga see annab väga palju juurde just loovuse ja intellektuaalsuse mõttes. Inimene, kes teisi keeli üldse ei oska, mitte mingil määral – ma ei räägi perfektsest valdamisest, aga sellest, kes ei ole üldse kokku puutunud teiste keeltega – võib paljudes olukordades olla üsna abitu. Ma nimetan seda ükskeelseks paanikaks. Ta on paanikas, sest ta näeb midagi, millest ta aru ei saa ja ta ei näegi võimalust seda lahti harutada, et sellest aru saada. Inimene, kes on mitmekeelne ja harjunud keeli õppima ning kasutama, ei karda. Ta näeb, et kontekst toetab, mõnikord mõni grammatiline vorm või see, mida ta teab teistest keeltest, toetab."

Tema sõnul võib küll inimeste andekus keelte alal varieeruda, kuid vähemalt ühe võõrkeele on võimeline ära õppima igaüks. "Kui kasutada metafoori – kujutage ette, et inimaju on nagu anum, millel on piiratud maht. Kui me hakkame sinna toppima asju ehk teadmisi ja kui neid on liiga palju, siis see anum läheb lõhki või asjad deformeeruvad. See on selline eelteaduslik ettekujutus keeleõppest, keeleteadus on üldse üsna noor distsipliin, kui me räägime mitmekeelsuse uurimisest. Selgus, et see ei ole nii, et teise keele varajane õppimine kuidagi kahjustaks. Võib õppida küll. On inimesi, kelle on erilised anded sel alal ja on neid, kellel erilisi andeid ei ole. Aga niisugusel tasandil, et toime tulla, võib igaüks vähemalt ühe keele ära õppida."

Toimetaja: Marit Valk, Valner Valme



Michael Dudok de Wit "Punane kilpkonn" ("The Red Turtle")Michael Dudok de Wit "Punane kilpkonn" ("The Red Turtle")
Tõnu Karjatse filmikomm. JAFFi ja HÕFFi teejuht

Kevad on filmikavade valiku poolest väga rikas, sest äsja lõppes Hayao Miyazaki retrospektiiv, jätkub aga uuemat Jaapani animet ja mängufilmi pakkuv JAFF ning Haapsalus algab 28. aprillil siinse žanrifilmiaasta suursündmus Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival HÕFF. Tuleval nädalal näitab ka teater NO99 oma erikava Jaapani filmidest.

Jüri Engelbrecht Tartu observatooriumi renoveeritud peahoone avamisel aastal 2012.Jüri Engelbrecht Tartu observatooriumi renoveeritud peahoone avamisel aastal 2012.

Arvustus. "Teadlase" sildi alt "inimese" alla

Uus raamat
Jüri Engelbrecht
"Akadeemilised mõtisklused"
Ilmamaa (488 lk)

Kaader videostKaader videost
Merle Jääger kehastub meheks

Mais esietendub Tartus vanas anatoomikumis lavastus "Vaim masinas. G.F. Parrot", mille lavastaja on Tiit Palu ja meespeaosaline Merle Jääger.

Kaader videostKaader videost
Aleksander Suumani peidetud maalid jõudsid avalikkuse ette

Kuressaare linnateatris avati kunstnik ja luuletaja Aleksander Suumani 90. sünniaastapäeva puhul üks erilise taustaga näitus.

FILM
"Kõrboja peremees"
ERR.ee video: vestlus Kaie Mihkelsoniga "Kõrboja peremehe" teemal

25. aprillil toimus Eesti Kinoliidus saalis järjekordne linastus sarjast "Viva la Diva!", kus sel korral sai näha filmi "Kõrboja peremees".

TEATER
Märt-Matis Lill
Vanemuise lavale jõuab Eesti algupärane ooper "Tulleminek"

22. aprillil kell 19 esietendub Sadamateatris ooper "Tulleminek", mille helilooja on Märt-Matis Lill, libreto autor Jan Kaus, muusikajuht Paul Mägi ja lavastaja Taago Tubin.

KIRJANDUS
Lauri Sommer
Lauri Sommer: räpist on kohati kõrgpoeesia saanud

Kirjandusfestivali Prima Vista patroon on sel aastal kirjanik ja muusik Lauri Sommer. 8.–13. maini peetava festivali tänavune teema "Seitsme maa ja mere taga" viitab rännakutele nii ruumis, ajas kui iseenda sees.

KUNST
Voronja galerii esimese suvenäituse, Kiwa kureeritud väljapaneku „Ajutine valitsus. Nelikend aastat punki“ avamine.
Kas vasakpoolne neoliberalism või solidaarsus?

Kultuuriministeerium korrastas kunsti rahastussüsteemi, kunstnikud ja väikeste omaalgatuslike galeriide juhid ei ole rahul, vahendab Sirp.

Arhitektuur
Näituse reklaamfotoNäituse reklaamfoto
Arhitektuurimuuseum kutsub ringkäigule Tartus

Möödunud aasta sügisel esmakordselt Tartmusis esitletud näitus "Kes loob linna?" uurib, kes, milliste eesmärkide, vahendite ja tulemustega kujundavad linnaruumi. 22. aprillil kell 16 oodatakse huvilisi aga arhitektuurimuuseumisse sellekohasele ringkäigule kuraator Kaja Paega.

"Narvainen""Narvainen"
Selgus Narva vanalinna südame arhitektuuriline ideekavand

Narva vanalinna südame arhitektuurikonkursi võitjaks kuulutati ideekavand märgusõnaga „Narvainen“, mille autoriteks on Andrus Kõresaar, Raivo Kotov, Eleriin Tekko, Liis Uustal, Lisete Kivimägi, Lilian Männikust, Sirkka Siimso ja Tõnis Malkov büroost KOKO arhitektid OÜ. Arhitektuurivõistlus hõlmas Narva kesklinnas asuva Stockholmi platsi ja Raekoja platsi piirkonda. Lahendust pakuti ka Raekoja pargi arendamiseks, mille ehitus jääb esialgu kaugemale tulevikku.

Uuendatud: 19:27 
MUUSIKA
Dianne Reeves
Täna Jazzkaarel: Dianne Reeves, Yemen Blues, Erki Pärnoja

Mitmekordne Grammy võitja Dianne Reeves esineb täna kell 19 Nordea kontserdimajas. Telliskivi Loomelinnaku kontsertidel köidavad tähelepanu Iisraeli klubibänd Yemen Blues ja Erki Pärnoja uue albumiga "Efterglow".

Arvamus
Tamur Tohver. Perpleks!

Polygon Teatris esietendub 27. aprillil "Perplex". Lavastaja ja teatrijuht Tamur Tohver kirjutas kultuuriportaalile, kust need mõtted moodsa aja absurdikomöödiaks tulid.

Meelis Oidsalu.Meelis Oidsalu.
Meelis Oidsalu: konflikt on iga loomingulise protsessi loomulik osa

"Ringvaates" oli külas kultuurikriitik Meelis Oidsalu, kelle 20. aprillil avaldatud Vikerraadio päevakommentaarist selgus, et Henrik Kalmet on esitanud lahkumisavalduse Tallinna Linnateatrisse. Stuudios selgitas ta selle konflikti tagamaid.

EMTA rektorikandidaadid "MI-s".EMTA rektorikandidaadid "MI-s".
"MI": Veerandsada aastat ülikooli juhtinud rektor saab mantlipärija

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat ootab ees ajalooline verstapost – 25-aastase ametiaja järel annab Peep Lassmann teatepulga üle uuele rektorile. Enne veel kui rektorikandidaadid kogunevad 25. aprillil avalikuks väitluseks, korraldas muusikasaade "MI" nendega teledebati.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoriteks kandideerivad pianist Marje Lohuaru, muusikateadlane Kerri Kotta, pianist Ivari Ilja ning klarnetist ja dirigent Toomas Vavilov.

Arvustus. Kadastiku karma

Mart Kadastik. Nüüd ma siis kirjutan. Elutööraamat. Tallinn: Varrak, 2016. 400 lk. 26.75 €; Paradokside puntras: Mart Kadastik kirjutab. Koost. Juku-Kalle Raid. Tallinn: Ema & Isa, 2016. 102 lk. 1.00 €.

Html Plokk