Keeleteadlane Anna Verschik: eesti keele olulisus seisneb selle sümbolväärtuses ({{commentsTotal}})

"Plekktrummi" saatekülaliseks oli keeleteadlane Anna Verschik, kellega vesteldi eesti keele staatusest ja sellest, miks on hea osata mitmeid keeli.

Anna Verschiku sõnul on eesti keelel on väga oluline roll eestlaste identiteedis: "Kui rääkida sellest, kuidas eestlased ise ennast näevad, siis see identiteet põhineb eesti keelel. See ongi peamine, mitte eluviis, religioon või midagi muud. Põhiline on, et eestlane räägib eesti keelt oma esimese keelena ja peab seda oma emakeeleks.”

Selline keele sümbolväärtus on äärmiselt oluline: „Meie jaoks on oluline, et eesti keel on riigikeel, see on omariikluse sümbol. See ei tähenda, et teised keeled ei oleks lubatud ja neid ei tohiks kasutada. Aga sümboolsus on oluline, et meil on Eesti riik, kus on riigikeeleks eesti keel ja paljud tunnetavad seda, et on oluline eesti keelt säilitada. Mitte praktilistel põhjustel, sest me anname aru, et eesti keele kõnelejaid ei ole väga palju ja laias maailmas eesti keelega just väga palju ei tee, aga meie endi jaoks on see oluline."

Ükski keel ei sure laenamise kätte

Keele säilimise küsimuse puhul on oluline teha vahet keele ainesel ja keele staatusel. "Puhtaid keeli, kultuure ja rahvaid ei ole olemas. See on normaalne, ma ei ütle siin midagi rabavalt uut. Iga keel laenab. On palju igapäevaseid sõnu, mille kohta me ei aimagi, et need on laenud – tool, aken, klaas, kauss, hammas, hõim jne. Laenud pole mitte ainult sõnad, vaid ka grammatilised konstruktsioonid, näiteks meil on minevikuaegade süsteem, mis ei ole meil nö põline. Keelt ei saa puhtana hoida ja ei olegi vaja. Siin on kokkuleppe küsimus, mida ühiskond peab normiks, mis on tänapäeval norm. On olukordi, kus me ei pea seda normi ka nii kindlalt järgimam," ütles Verschik.

"Ka kõige haritum inimene ei räägi kogu aeg ainult kõige puhtamat kirjakeelt. Jätame keeleainese kõrvale, aga räägime keele staatusest, mis on selle keele olukord. Küsimus on selles, kas keelel on piisavalt funktsioone, mida selles keeles teha saaks – kas meil on selles keeles olemas kõik vajalikud registrid ja žanrid, kas selles saab kirjutada ajaleheartikli või teadusartikli, kas seda saab kasutada mõnes muus funktsioonis. Ja kas inimesed ise tahavad seda keelt kasutada ja seda järgmistele põlvedele edasi anda. See on oluline."

Keele hääbumisel võivad olla väga erinevad põhjused, need võivad olla traagilised sündmused nagu genotsiid või küüditamine, aga need võivad tuleneda ka sellest, et inimesed ise ei taha seda keelt mingil põhjusel kasutada ja edasi kanda. "See ei ole hea ega halb, me võime ju keeleteadlastena kahetseda, et keeleline mitmekesisus kahaneb. Aga inimesed ise võivad arvata, et selle keelega pole midagi peale hakata. Näiteks haridus on teises keeles või liiga vähesed kasutavad seda keelt. Mõnikord on ka väljastpoolt tulev suhtumine, vaadatakse sellele ülevalt alla, seda taunitakse. Need põhjused, miks keeled hääbuvad, ei ole keelesisesed, ei ole niisugust asja, et keel sureb laenamise kätte," selgitas ta.

Ükskeelsuse paanika võib muuta abituks

Verschik toetab ideed, et igaüks võiks õppida mitut keelt. "Mitmekeelsus ei tee kedagi paremaks ega õnnelikumaks, aga see annab väga palju juurde just loovuse ja intellektuaalsuse mõttes. Inimene, kes teisi keeli üldse ei oska, mitte mingil määral – ma ei räägi perfektsest valdamisest, aga sellest, kes ei ole üldse kokku puutunud teiste keeltega – võib paljudes olukordades olla üsna abitu. Ma nimetan seda ükskeelseks paanikaks. Ta on paanikas, sest ta näeb midagi, millest ta aru ei saa ja ta ei näegi võimalust seda lahti harutada, et sellest aru saada. Inimene, kes on mitmekeelne ja harjunud keeli õppima ning kasutama, ei karda. Ta näeb, et kontekst toetab, mõnikord mõni grammatiline vorm või see, mida ta teab teistest keeltest, toetab."

Tema sõnul võib küll inimeste andekus keelte alal varieeruda, kuid vähemalt ühe võõrkeele on võimeline ära õppima igaüks. "Kui kasutada metafoori – kujutage ette, et inimaju on nagu anum, millel on piiratud maht. Kui me hakkame sinna toppima asju ehk teadmisi ja kui neid on liiga palju, siis see anum läheb lõhki või asjad deformeeruvad. See on selline eelteaduslik ettekujutus keeleõppest, keeleteadus on üldse üsna noor distsipliin, kui me räägime mitmekeelsuse uurimisest. Selgus, et see ei ole nii, et teise keele varajane õppimine kuidagi kahjustaks. Võib õppida küll. On inimesi, kelle on erilised anded sel alal ja on neid, kellel erilisi andeid ei ole. Aga niisugusel tasandil, et toime tulla, võib igaüks vähemalt ühe keele ära õppida."

Toimetaja: Marit Valk, Valner Valme



Kendrick LamarKendrick Lamar
Arvustus. Raskekaallaseks olemise talutav kergus

Uus plaat

Kendrick Lamar

"DAMN." (Interscope)

9/10

Graeme Macrae BurnetGraeme Macrae Burnet
Graeme Macrae Burnet oma raamatust: lugeja muutub ise detektiiviks

Äsja ilmus eesti keeles šoti kirjaniku Graeme Macrae Burneti romaan "Tema verine sepitsus", mis kuulutati eelmisel aastal kuulsa Man Bookeri auhinna kandidaadiks. Autor jõudis täna Tallinnasse ning esineb pühapäeval festivalil HeadRead.

FILM
"Armastus"
Arvustus. Kõverad naelad

„Armastus…”. Režissöör: Sandra Jõgeva. Stsenaristid: Igor Ruus ja Sandra Jõgeva. Produtsent ja operaator: Igor Ruus. Helirežissöörid: Harmo Kallaste jaMart Kessel-Otsa. Monteerija: Tambet Tasuja. Toimetajad: Kristiina Davidjants jaRiina Paldis. Video, värviline, 78 min. Tootjafirma: Laterna. 2017. Esilinastus festivalil „Doc Point” Eestis 25. I 2017.

TEATER
Karl Saksa lavastus "Seisund ja disain".
Etendujad täies lavaduses: eelmise aasta žanriülene hübriidteater Eestis

Teater. Muusika. Kino mainumbris: Marie Pullerits möödunud aasta nüüdistantsu- ja etenduskunstilavastustest.

KIRJANDUS
Leonhard Lapin
Leonhard Lapin: Suumani Sass oli sõltumatu ja omaette mees

Leonhard Lapin meenutas hooaja viimases "Kirjandusministeeriumis" oma sõpra ja koostööpartnerit Aleksander Suumani, sest äsja ilmus Tõnu Õnnepalu koostatud Suumani-kogumik "Et valgusest vestelda".

KUNST
Merike Estna tutvustamas enda kunstnikupraktikat, istutakse Estna vaiba-installatsioonil.
Estna Merikese lendav vaip

Etüüd kunstnikust töö juures.

Arhitektuur
Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.
ERR Veneetsias: biennaal uppuvas linnas on suur paradoks iseenesest

ERR-i korrespondent Johannes Tralla käis käesoleval nädalal kaasaegse kunsti ühel aasta tähtsündmusel ehk Veneetsia biennaalil.

Andrus VaarikAndrus Vaarik
Andrus Vaarik avastas veel avamata Balti jaama turuhoonet

"OP" andis Andrus Vaarikule valida arvustamiseks mõne teatrist erineva valdkonna. Vaarik valis arhitektuuri ja edastas saates oma muljed vastvalminud Balti jaama turuhoone kohta.

MUUSIKA
Suure-Jaani muusikafestival
Suure-Jaani muusikafestival tuleb juba kahekümnendat korda

Suure-Jaani festival (16.- 23. juunil) on maalähedasemaid ja eestimeelsemaid meil korraldatavatest. Festival väikelinnas ning selle ümbruskonnas on kogu Eestis harukordne – see on ühe valla sisukas muusikapidu, mis hoiab tähelepanu all heliloojate Kappide loomingut, samuti kõlab siin alati helilooja-klassiku Mart Saare looming. Nad kõik on pärit Suure-Jaani mailt.

Arvamus
Mikk PärnitsMikk Pärnits
Mikk Pärnitsa vastus Berk Vaherile: kaitsekõne hipiplikale

Sain ka osaks suurest arutelust, kus Eestist minema tõmmanud neiu avaldas oma mõtteid Müürilehes. Sünkroonsusena veetsin just eile aega abielus ja majalaenuga maadleva naisterahvaga. Ka tema on palju rännanud ja mujal elanud (Soome, Inglismaa, Holland) ning ütles, kui sul on armastatu ja plaanid pulmi, siis ära tee seda. Ära raiska pulmadele seda raha, neile sugulastele, keda vaid kord elus näed. Võta see summa ja sõida armsamaga Eestist minema.

Urmas VadiUrmas Vadi
Urmas Vadi. Tänukõne

Kuidas läheb, Urmas Vadi? Lugege algselt värskes Vikerkaares ilmunud pihtimust ja saate hästi täpselt teada.

"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin
Kristiina Ehin: hea luuletus on puhas jõud

Kas sina oled täna juba kohtunud? Kellega? Kohtumised võivad aset leida nii pereringis kui ka sõpradega, kohtuda saab kirjanduslike eelkäijate, emakeele või argipäevaga… Pille-Riin Larm kõneles mitmesugustest kohtumistest, aga ka emadest, sõprusest ja vaprusest Kristiina Ehiniga, kel ilmus äsja uus luulekogu "Kohtumised".

Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"
Eha Komissarov: Damien Hirst tegi endast brändi

"OP" käis Veneetsia biennaalil, kuid külastas lisaks sellele ka maailma rikkaima kunstniku Damien Hirsti näitust "Treasures from the Wreck of the Unbelievable". Oma arvamuse nii sellest näitusest kui ka Hirsti fenomenist laiemalt andis Eha Komissarov.

Html Plokk
Html Plokk