Lõppev aasta on olnud miljonite Rammsteini fännide vastu helde. Sama seis kehtib ka meie regioonis, sest tihe sebimine – uus plaat (tõenäoliselt parim rock-album tänavu), suvekontserdid Lätis ja Soomes, Tallinna kontserdipiletite jõulukinkideks saamine-andmine – hoiab Eesti inimese rokimeele reipa ja karge.

Aga kui juba hakkas korraks tunduma, et see on tänavu kõik, siis suutis Neue Deutsche Härte lipulaev Rammstein pakkuda veel ühe üllatuse, Till Lindemanni sooloka. Õigemini, mitte päris autoriplaadi, sest antud juhul on Lindemann lausa trio. Värvika ninamehe kõrval seisavad tema Rootsi sõbrad Peter Tägtren ja Peter Stormare. Esimene muusik, teine näitleja. Peter T valdab elektroonilisi instrumente ja arranžeerib/produtseerib, samal ajal Hollywoodis tuntud Stormare ("Fargo", "Big Lebowski" ja paljud muud filmid) mängib kitarri.

Peale Lindemann-bändi nihilismimaigulist ja isegi šokeerivat debüütplaati üle nelja aasta tagasi ning teatrilavastust "Hans ja Grete" mullu (see olevat olnud üpris friik-kraam seal Hamburgi Thalia teatris, Till ise näitles ka), on mehed tagasi palju selgepiirilisema materjaliga.

Till on omas elemendis, seega vastupandamatult teravmeelne, kõlvatu, emotsionaalne ja teatraalne. Osad teatritüki lood on jõudnud ka siia plaadile, võimalik, et albumi tipphetkedena. Näiteks "Knebel", "Schlaf Ein"ja "Allesfresser".

Muusika on ühtaegu industriaali (Pain) kui death metal'i taustaga (Hypocricy) Tägtgreni käsiala, industriaal-diskost sünditangoni. Kõik kolmteist lugu kvaliteettöö nii kõla, gruuvi kui ka esituse mõttes.

Lõpetuseks kohalik vaade. Mõlemad albumid ilutsevad meie tabelites, "Knebeli" video on filmitud Rummu karjääris Lääne-Harjumaal ja loomulikult järgmise suve suurkontsert Tallinna lauluväljakul. Lindemanni side Eestiga on tugevam kui kunagi varem.