"Jaan Krossi looming on mulle tähendanud vaimsust ja selle hoidmist. Sellist kõrget vaimsust, mida tänapäeval kohtab harva. Võib öelda, et vaimulipu kõrgel hoidmist, mida on eri oluline rõhutada Jaan Krossi puhul just täna," kommenteeris Viivi Luik "Aktuaalses kaameras". "Jaan Krossil oli väga suur roll selles, et minust sai üldse luuletaja. Minu esimese raamatu ilmumisele aitas ta väga palju kaasa."

Viivi Luike tunnustatakse auhinnaga, võttes arvesse tema loomingut tervikuna, mis on tegelnud Eesti ajaloo võtmeküsimuste lahtimõtestamisega Jaan Krossi proosateoste vaimus.

"Nii Jaan Kross kui Viivi Luik kannavad endas erakordselt tundlikku poeetilist vaimu, mis ei avaldu üksnes nende luules, vaid ka proosaloomingus ja esseistikas," ütles Jaan Krossi kirjandusauhinna žürii esimees Toomas Haug.

"Nende looming on ehitanud sügavamõttelist Eesti-kujundit ja avanud selle seoseid maailma saatusega. Jaan Krossi "Kolme katku vahel" ja "Keisri hull" ning Viivi Luige "Seitsmes rahukevad" ja luulekogu "Rängast rõõmust" jäävad eesti kirjandusloos kõrguma võrdselt tähenduslike teetähistena," lisas Haug.

Jaan Krossi kirjandusauhinda on välja antud 2010. aastast. 2020. aastal antakse auhind üle üheksandat korda. Varem on auhinna pälvinud Ain Kaalep (2010), Mats Traat (2011), Jüri Hain (2012), Enn Nõu (2013), Juhani Salokannel (2014), Ants Hein (2015), Paul-Eerik Rummo (2017) ja Arvo Valton (2018). 2016. ja 2019. aastal auhinda välja ei antud.

2020. aastast annab auhinda välja Eesti Kirjanike Liit. 2020. aastal kuulusid Jaan Krossi kirjandusauhinna žüriisse Tiit Aleksejev, Toomas Haug, Johanna Ross, Jaan Undusk ja Märt Väljataga.

Jaan Krossi kirjandusauhind anti üle Jaan Krossi 100. sünniaastapäevale pühendatud konverentsil "Köielkõndija. Jaan Kross 100" Eesti Kirjanike Liidu Musta laega saalis 18. veebruaril 2020.