Kirjanik tõdes, et nominatsioon oli tema jaoks suur ja positiivne üllatus. "Raamatut kirjutades ja kokku pannes selline võimalus mulle mõttesse ei tulnud. Näib, et sel aastal on Kultuurkapitali valikus mitu raamatut, mis tegelevad looduse või mälestustega – nende teemadega, mis on hoidmist ja tähelepanu väärt," kõneles ta ja arvas, et küllap on see aja märk.

"Raamatus on luuletused, mis on kirja pandud aastatel 2016-2018. Nende kirjutiste teemaks on peamiselt loodus, loomad, inimsuhted ja erinevad paigad. Palju luuletusi on metsast ja vee voolamisest," tutvustas teost autor. "Kirjutades huvitas mind kõige rohkem see, et kui tavaliselt on inimesed mõistlikud ja mõistuspärased, siis lisaks mõtlemisele, on meis ka palju loomalikkust – eelkultuurilist osa."

Maran usub, et eelkultuuriline pool, tänu millele me tunneme ära kohti ja paiku, on midagi, mis jääb tihti tähelepanuta. "Mittekultuuriline pool on äärmiselt oluline. Mis on inimese enda õige olek ja loomus ning kuidas see keskkonnaga kokku kõlab – kuidas on selle abil võimalik keskkonda ära tunda ja seal oma koht leida," avas teose sisu nominent.

Nimetatud temaatikat avab raamat luulekeeles ja luule vahenditega. "Raamatus kasutasin erinevaid kujundeid ja rohkelt emotsioone – seda, mis erinevate meelte kaudu inimese juurde tuleb," lausus Maran.