Bassist ja produtsent Stephen Bruner alias Thundercat on leinameeleoludega varemgi tegelenud. Nüüdne neljas album "It Is What It is" - järg läbimurdeplaadile "Drunk" (2017) - on pühendatud Mac Millerile, kes lahkus 2018. aastal. Nagu ikka, teostab Bruner oma üsna kirevat muusikalist visiooni mängides bassi ja mitmeid teisi instrumente ja lauldes enamiku vokaalidest ise, kaasates siiski ka huvitavaid külalisartiste. Olgu mainitud Steve Lacy, Childish Gambino, Ty Dolla Sign, Lil B, Kamasi Washington, BadBadNotGood jne.

Alustuseks lükkab Thundercat oma loomingu jazzielemendi esiplaanile intros "Lost In Space/ Great Scott/ 22-26", millele järgneb "Interstellar Love". Kosmilise jazzivibratsiooni loovad eeterlikud klahvpillid ja vabas vormis trummimäng, Kamasi Washingtoni soolo tõuseb stratosfääridesse. Järgnevad teemad jätkavad "Drunki" helgelt mängulise absurdsuse liini, olgu mainitud näiteks bravuurikas Louis Cole'i trummifaktuur laulus "I Love Louis Cole" või videomängumuusikat ja fusiooni sulatav miniatuur "How Sway". Singlitest jätkab Steve Harringtoni osalus vanakooli disko-funk-vibratsiooniga laulus "Black Qualls" põnevate vanameistrite külalisetteastete liini ja "Dragonball Durag" sulatab võluvalt sulni souli koomilise tekstiga, vürtsi lisavad ootamatud saksofonipõiked.

Lõpupoole tõuseb esile aga mõtisklevam ja tõsisem pool. Eriti BadBadNotGoodi toestatud hämaralt psühhedeelses palas "King Of The Hill" (tuttav juba 2018. aasta "Brainfeeder X" kogumikult) ning plaati lõpetavas kaheosalises tiitelpalas - peenetundeline ja mõtlik põiming Thundercati firmamärgiks kujunenud kuuekeelse bassi ja Pedro Martinsi kitarri vahel esimeses osas ning jazz-fusion-territooriumile otsekui ringiga naasmine teises osas - kus Bruner muuseas sämplib Mac Milleri häält. Kuigi esmapilgul võib Thundercat uuel teosel - nagu tegelikult ennegi - kõlada hüplikult ja ühegi kindla teema peal pikalt pidamata, näitab "It Is What It Is" korduvkuulamistel ometi Thundercati hulluse meetodit.