"Nii-öelda rääkimata lugu Tove Janssonist on see, et tal oli kirglik armusuhe omasoolise inimesega ehk siis teatridirektoriga, kellesse ta oli armunud," selgitas Ralf Sauter ja lisas,et teise huvitava nüansina koorub filmist välja, et kuigi meie seostame Tove Janssonit just Muumidega, siis tegelikult Janssoni enda jaoks muumid olid pigem kõrvalhobi. "Põhiliselt tegeles ta maalikunstiga ja tema soov oligi maalikunstnikuna kuulsaks saada, Muumid tõid talle aga tuntuse."

Sauter tõi välja, kuidas üks dramaatiline kese filmis on see, et Muumid on Janssoni jaoks märk ta läbikukkumisest. "Ta vaatab ise Muumidele otsa kui millelegi, mis talle näitavad, et ta pole maalikunstnikuna piisavalt hea, ja filmis peab ta Muumidega lepituse leidma," lisas ta ja mainis, et seal kõrval selline armusuhe, mis üritab olla natuke palav, võib-olla natuke provokatsiooniline, aga ei hakka tema meelest filmis päris lõpuni tööle.

"Huvitav dünaamika aga filmis on see, et kui meil tarbijatena või lugejatena on kellegi loominguga teistsugune suhe kui autoril endal on," nentis ta ja lisas, et hakkas pärast mõtlema, millistel kunstnikel või kirjanike kõige kuulsamad teosed pole nende enda jaoks kõige paremad. "Kes tahab filmi selleks vaatama minna, et teada saada, kust iga Muumi pärit on või mida nad esindavad Janssoni enda jaoks, siis selle koha pealt pole film kõige seletavam."

"Tove Janssoni rääkimata lugu" on Ralf Sauteri arvates aga parem film kui 2018. aastal valminud "Astrid Lindgreni rääkimata lugu", mis mõjus tema arvates veidi halemeelselt ja kuivetult. "Film Janssonist on omapärasem ja räägib sellest, mida kunst tähendab kunstniku enda jaoks, kust tema kunst pärit on, ja kuidas inimene peab õppima elama sellega, millest ta ise ei suuda kõrgemale tõusta ja leidma lepitust loominguga, mis esialgu pole tema enda jaoks nii püha."