Edith Sepp: Kinomajast saab kindlasti Eesti filmi keskus ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

"OP" tegi ringkäigu Tallinna Kinomajas, mille kinosaal seisab küll praegu tühjana, aga kus töö Eesti filmivaldkonna arendamiseks käib. Eesti filmi instituudi juht usub, et Kinomajast saab tulevikus kinonäitamise koht ja Eesti filmi keskus.

Režissöör Ilmar Raagi esimene kokkupuude Kinomajaga oli 80ndate keskel, kui ta tuli koolipoisina Saaremaalt sinna ajalehe Sirp kuulutuse peale, et seal toimub kinoüritus noortele, kes võib-olla tahavad kunagi filmi õppida. See oli tema jaoks tõesti kogemus, mille peale oleks justkui taevaväravad lahti läinud, tunnistas ta.

"Näidati paari filmi, mida me juba teadsime, et kinos ei näe, sest siin näidatigi erilisemaid filme. Seejärel rääkisid erinevad režissöörid ja kõige lõpuks näidati veel filmi "Naerata ometi", mis oli just valmis saanud."

Raag meenutas, kuidas filmi režissöör Arvo Ihole esitati seal küsimus, kuidas paar aastat tagasi ei oleks seda filmi ju veel teha saanud. ""Ei-ei", ütles Arvo Iho, ja siis me saime aru, et me oleme ka selles valdkonnas, kus kinomehed räägivad võimust omavahel täiesti ausalt."

Eesti Filmi Instituudi juht Edith Sepp märkis, et esimene kohtumine Kinomajaga määras tema jaoks väga palju ja määras tunde, et film on eksklusiivne valdkond. Kuigi Kinomaja hiilguseajad jäävad 80ndate lõppu ja 90ndatesse, käib filmialane töö majas jätkuvalt edasi.

"Teisel korrusel on kinoliit ja kolmandal korrusel on eesti filmi instituut, mis jagab raha filmidele ja tegeleb turundusega. Üks väga oluline tegevus on tegelikult ka filmikirjaoskus. Filmikirjaoskus on see, mida me tahaks laiendada kogu kinomaja peale," selgitas Sepp.

Kinomaja esimesel korrusel on küll olemas kinosaal, mis aga filme praegu Kinomaja siiski ei näita ega filmitegijate teenistuses ei ole. "Tegelikult ei ole meil ühte kohta, kus eesti dokumentaalfilmitegija võib öelda, et "mul tuli film kaks kuud tagasi välja, ma tahan seda näidata järjepidevalt, kas ma saaksin seda teha"," selgitas Sepp.

"Lihtsalt läheb aega, jälle on vaja teha kõvasti selgitustööd, mis on Kinomaja, mis on üldse filmivaldkond. Filmivaldkond ei ole ainult tootmine, see on ikkagi noore põlvkonna kasvatamine, kes armastab eesti filmi. Sellega on vaja tegeleda ja meil on väike auk siin sisse tekkinud."

Sepp mäletab ka esimest käiku Kinomajja. See oli kord, kui näidati Andrei Tarkovski 1975. aasta filmi "Peegel", mida Arvo Iho püüdis neile lahti seletada. Sarnast asja püüavad nad ise täna samuti teha.

""Peegli" vaatamine esimest korda 16-aastaselt on suhteliselt keeruline. Pooled asjad võivad kaduma minna ja sama on ka tänapäeval, et kui sa neid filme näitad, on väga hea, kui keegi tuleb kõrvale ja aitab mõtestada filmi konteksti või seda, mida sa tegelikult ekraanil näed," rääkis Sepp.

"See oli ka tol ajal kinoliidu ülesanne või nad tahtsid sellega tegeleda ja me proovime sellega ka edasi tegelda, isegi kõik need aastad hiljem." Sepp tõdes, et ajal, kui noored vaatavad väga palju Youtube'is erinevad audiovisuaalset sisu, tuleb mõelda, kuidas tuua siia sisse eesti film.

"Kui me eesti filmi eesti vaatajale ära ei seleta või me teda Eesti konteksti ei pane, siis võib Eesti film meie enda lastele jääda 20 aasta pärast arusaamatuks."

Sepp usub, et Kinomaja muutub lähitulevikus kinonäitamise kohaks. "Vaim on siin algusest peale sees olnud ja seda vaimu pole suutnud keegi ka ära tappa, nii et sellest tuleb kindlasti Eesti filmi keskus."

 

"OP" on ETV eetris neljapäeviti kell 20.00.

Toimetaja: Merit Maarits

Allikas: "OP"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: