Eesti keeles on lisaks tavalistele liitsõnadele olemas sellised liitsõnad, mida keeleteaduslikes tekstides nimetatakse sidekriipsuga rindliitsõnadeks. Need on sellised liitsõnad, mille moodustavad samast sõnaliigist sõnad, mis on võrdse tähenduskaaluga ning mis tähistavad üht ja sama eset, nähtust, isikut vms, kuid teevad seda eri küljest.

Sidekriipsuga rindliitsõnad on näiteks reporter-toimetaja või magus-soolane. Esimeses näites moodustavad rindliitsõna kaks nimisõna, teises näites kaks omadussõna. Kuid rindliitsõna võib koosneda ka rohkem kui kahest moodustajast, näiteks konverents-koolitus-mess. Sellised sõnarongid esinevad keeles harva, kuid need on olemas ja neid võib ise alati juurde luua.

Kuidas aga sidekriipsuga rindliitsõnu käänata? Kas "roog on mõrkjas-suitsuse maitsega" või "mõrkja-suitsuse maitsega"? Võib mõlemat moodi. Kui varemalt oli tavaks käänata sidekriipsuga rindliitsõnades mõlemat sõna, näiteks "tänasin pagarit-teenindajat", siis alates 2016. aastast võib piirduda  ainult viimase sõna käänamisega: "tänasin pagar-teenindajat". Selline käänamisviis paistab praegusel ajal olevat levinum ja eks ole nii ju lühem ja mugavam ka! Pealegi talitame samamoodi teistegi liitsõnadega, kus jätame esiosa käänamata, näiteks kööktuba – ma elan armsas kööktoas.

Kui sidekriipsuga rindliitsõna tundub kohmakas, siis võib selle asendada kas kokku kirjutatud liitsõnaga, näiteks kohvikpood, või valida sisult olulisem sõna ja kasutada seda, näiteks koostaja-toimetaja asemel kas ainult koostaja või ainult toimetaja.