Keelesäuts. Ütle "vaktsiin", mitte "vaksiin"
Eesti keele instituudi keelekorraldaja-projektijuht Kairi Tamuri selgitab, miks kipuvad eestlased ütlema "vaktsiin" asemel "vaksiin".
Teravama kõrvaga inimesed on märganud, et praegusel ajal sagedasti kasutatavates sõnades "vaktsiin" ja "vaktsineerima" kiputakse jätma t-täht hääldamata, öeldakse "vaksiin" ja "vaksineerima". Nii nagu on näiteks inglise keeles. "Eesti keele sõnaraamatus 2019" esitatud Udo Uibo etümoloogia järgi on sõna vaktsiin eesti keelde tulnud saksa keele kaudu. Saksa kirjapildis ei ole küll t-tähte, kuid see on olemas saksakeelses häälduses. Kuna eesti keeles kehtib teadupärast tava kirjutada sõnu üldjuhul nii, nagu neid hääldatakse, siis on eesti keelde laenatud sõnas vaktsiin tänu saksakeelsele hääldusele olemas ka t-täht.
Aga miks siis eesti keele kõnelejad seda t-tähte sageli välja ei häälda? Minu hea kolleegi Liis Ermuse sõnul näib sellel olevat vähemalt kaks põhjust, mis mõlemad mahuvad n-ö hääldusmugavuse alla. Esiteks on kahte sulghäälikut järjest üsna energiakulukas hääldada. Teiseks, kuna t-le järgneb sama häälduskohaga s, siis on lihtsam kas t hääldamata jätta või sarnastada t järgneva hääliku ehk s-i hääldusviisiga. Samal põhjusel kipub häälikujärjendist "kts" t ära kaduma ka näiteks sõnade aktsia, reaktsioon, fraktsioon ja sanktsioon hääldusest.
Häälduse muutus on omakorda toonud kaasa varieerumise kirjapildis: eesti keele ühendkorpusest võib leida selliseid sõnu nagu "aksia", "reaksioon", "fraksioon", "sanksioon", aga ka "vaksiin" ja "vaksineerima" – kõik kirjutatud ilma t-täheta. Neid kasutusjuhte ei ole küll palju, kuid neid siiski on.
Seega, kui eesmärk on eesti keeles sõnu eeskujulikult hääldada ja seeläbi ka korrektselt kirjutada, siis peaksime tegema pingutuse ning hääldama seesugustes sõnades k ja s-i vahele ka t: "vaktsiin" ja "vaktsineerima". Proovige, kas saate hakkama!
Toimetaja: Kaspar Viilup
Allikas: Vikerraadio