ERSO direktori Kristjan Halliku sõnul on pingeliste eelarve läbirääkiste eel oluline suunata ühiskonna pilk kultuurivaldkonnale, mis on kriisiolukorras eksisteerinud juba mitu aastat. Pandeemia mõjutustest täielikult välja tulemata on juba uue kriisina kultuurimaastikku mõjutamas Ukraina sõda ja majanduskriis. "Oli viimane aeg selline avalik pöördumine välja saata," ütles Hallik ja lisas, et palgad, tegevustoetused ja -kulud on muutumatul kujul olnud mõnel juhul suisa kümmekond aastat. "Silmas pidamata mitte ainult viimase poolaasta inflatsiooni, vaid viimase kümne aasta inflatsiooni."

Tema sõnul on avaliku kirjaga kaasamõtlejaid rohkem kui kirja allkirjastajaid. Pöördumisega ei peetud silmas mitte ainult kultuuritöötajate palku, vaid kogu kultuurivaldkonda laiemalt. ERSO direktor rääkis, kuidas rahvusvahelise konkursiga orkestris olulisele kohale võitjaks osutunud noor muusik otsustas jääda siiski Saksamaale. Seejuures on oluline märkida, et Eesti Vabariik koolitab kõrgharidusega muusikuid, kuid hiljem ei ole suuteline neile maksma palka, mis neid koduorkestris mängima motiveeriks. "See on üks drastilisemaid näiteid, kuidas me riigina panustame ja koolitame välja tõelised oma ala tipud, kuid kui neile ei ole siinne keskkond atraktiivne, siis neid siia ei jää," tõdes ta.

Eesti Teatriliidu juht Gerd Raudsep ütles, et teatrites on sama olukord. "Näitlejad küll jäävad töö juurde, mida nad on õppinud, aga ma ei ole mitte kunagi näinud nii palju vabade töökohtade kuulutusi teatrites kui praegu," sõnas ta ja lisas, et kui kultuuritöötajate miinimumtasu puudutab kõrgharidusega töötajaid, siis teatrites on ka väga-väga palju spetsialiste, kes ei saagi kõrgharidust Eestis omandada. "Sellised spetsialistid kipuvad lahkuma ja see on tõsine probleem, sest teater vajab oma tegevuseks näitlejate kõrvale ka teisi inimesi."

Raudsepa arvates kaob sellega ka teatri tegemisest professionaalsus. "Teatri valdkonnas puudutab rahanappus nii riiklikke institutsioone kui ka erasektoris tegutsevaid truppe ja vabakutselisi teatritegijaid," selgitas ta ja lisas, et kui kõik institutsioonid hakkavad nii kibedasti sõltuma kassatuludest, mis omakorda hakkab dikteerima repertuaaripoliitikat, siis on valikukoht, kas me tahame ainult meelelahutust või seame endile ka muud ülesanded.

"Viimase kahekümne aastaga on kultuuriministeeriumi osakaal riigi eelarves vähenenud ligi kaks korda ja see on tõsine probleem," kinnitas Raudsep ja rõhutas, et jutt ei käi kultuuritöötajatele priviligeeritud hiigelpalga maksmisest, vaid palgad peaks olema vähemalt samal tasemel kui nad mõne aasta eest olid.

Pimedate Ööde filmifestivali direktor Tiina Lokk rõhutas, et artistide ja loovtegijate kõrval on kultuuriväljal sama oluline koht ka loovmeeskondadel. "Omavaheline konkureerimine tööturul ei ole viletsate palkade tõttu enam võimalik," kinnitas ta ja lisas, et professionaalide palkamine on aina keerulisem, sest inimesed ei tule pakutavate palkade eest tööle. "Kui keskmine palk on 1300 eurot, sellest maksud maha – see ei ole eriti atraktiivne."

Lokk tõi ka välja, et kümme aastat tagasi oli sponsoreid, metseenlust ja partnerrahasid kordades lihtsam leida. "Praegu on pea võimatu leida firmadest või eraärist lisarahastust, sest nii koroonaviirus, Ukraina sõda kui energiakriis on kultuuri rahastamise mõttes väga karm," tõdes ta ja lisas, et kui kultuurivaldkonnas tegevus hangub, siis kukub reaalselt kokku väga suur sektor, kes on loomemajanduse juurde kinnistunud.