Emapoolse vanavanavanaema järgi oma teise nime saanud Liina Ariadne Pedanik rääkis, et pere ja sõprade jaoks on ta alati olnud Liina, Ariadneks kutsus teda väiksena isa siis, kui juhtus, et ta oli mingi pahandusega hakkama saanud.

"Kui ma mõtlen Ariadne peale, siis minu jaoks on ta see, kes on laval, kes on artist, kes on võib-olla viimistletum kui see, kuidas mina igapäevaelus olen. Liina on natuke nohiklikum. Talle meeldib Animal Crossingut mängida, talle meeldib heegeldada," kirjeldas ta.

Ariadne on tema sõnul ka väga palju julgem ja selle nime alt on lihtsam võtta ette samme, mida ta Liinana teha ei julgeks. "Ma olen pikki aastaid võidelnud sotsiaalse ärevushäirega ja mul on selline tunne, et kui ma peitun Ariadne taha, siis ta on minu jaoks selline Power Woman; tank, kes suudab kõigest läbi minna ja saab asjadega hakkama."

Ariadne muusikukarjäär sai mõttelise alguse aastal 2016, kui ta laadis Youtube'i üles video, kus esitab mashup cover'it EDM-i trio Cartoon lugudest. Järgnenud tähelepanust rääkides tõdes ta, et olenemata sellest, et ta oli noorest peast esinenud erinevatel lauluvõistlustel ja koos oma ema laulustuudioga, siis üleminek laululapsest artistiks oli tema jaoks väga suur hüpe.

"Anni Rahula [Ariadne 2017. aasta Eesti Laulu võistlusloo "Feel Me Now" üks autoritest – toim] leidis mind tänu sellele ja sealt edasi ma jõudsin Eesti Laulule. /---/ Panin oma telefoni ema lillepottide vahele, seisin ja laulsin ning tegin seda väga mitu korda enne kui sain selle perfektseks."

Ta selgitas, et tema peamine idee selliste videote tegemisel oli tol ajal jagada neid sõpradega Facebookis ning suuremaid ootusi tal sellega seoses ei olnudki, sest ta ei julgenudki nii suurelt unistada, et mõelda, kuhu tulevik teda viia võiks. Tema ema, kes on ühtlasi lauluõpetaja, oli ka alati öelnud, et laulja ei ole amet.

Ariadne tunnistas, et mõte, et ta võiks Eesti Laulul osaleda, mõjus esialgu šokeeriva teadmisena. Ta ei uskunud endasse absoluutselt.

"Mul oli väga madal enesehinnang. Ma olen end alati võrrelnud kõigi teistega. See ei ole hea asi. Ma võrdlesin end teiste naislauljatega ja mõtlesin, et OK, kuidas mina erinen nendest, kas minu hääl on piisavalt huvitav, kas ma suudan midagi uut lauale tuua."

Nooremana talle see liiga palju ei meeldinud, et inimesed tõid välja, kuidas tal on kristallselge, helisev hääl. "Ma olen alati võidelnud sellega, et mul ei ole hääles sellist karakterit, et mul ei ole natuke tummisem hääl, natuke kärinat, nii palju power'it kui teistel naisartistidel."

Nüüdseks on seesama kristallselge hääl tema silmis saanud aga tema trumbiks. "Nüüd ma võtangi seda nii, et mul on oma looming, mida ma tahan jagada, laulukirjutamine on muutunud mugavamaks ja ma suudan teisi läbi selle inspireerida."

Esialgu väitis Ariadne küll laulukirjutuslaagris Soomes plaadifirma Made In Baltics asutaja Toomas Olljumile resoluutselt, et tema ei oska laule kirjutada ja ei tea, kust ka alustada. Aga sellegipoolest teadis ta enda sõnul alati, kuidas lugu võiks kõlada, mis teemadest ta rääkida soovib ja millist sõnumit edastada.

"Minu jaoks on üks kurvemaid asju artistiks olemise juures see, kui sul on laul, millega sa ise ei samastu või mille teema ei lähe sinuga kokku ja oled päeva lõpuks see, kes peab neid lugusid esitama. Mina ei tahtnud, et minuga midagi sellist juhtuks, sest ma teadsin, et see vähendab mu armastust esinemise ja üleüldiselt muusika vastu."

Kuigi esiti tundus talle väga halb soovitus, et laulukirjutamisega tuleb lihtsalt kusagilt alustada, siis on ta praegu samal nõul. "Esimesed 20–50 lugu, mis ma ise kirjutasin, olid täiesti kohutavad. Esimesed laulud tulevad väga kohutavad, kui sa kusagilt üksinda alustad. Aga mida rohkem seda teed, seda paremaks sa selles saad."

Tol ajal tüürisid tema enda muusikalised eelistused pehme popmuusika poole. "Selline väga nunnu, armas, tore popmuusika," kirjeldas ta. Aga viimastel aastatel on Ariadne muusika muutunud tumedamaks ja see on osaliselt nii seepärast, et talle meeldib luua kontrasti oma selgema ja nunnuma hääletämbriga.

"Ta kõlab muidu natuke liiga magusalt, kui tegemist on hästi rõõmsameelse poplooga. /---/ Ma kuulan ka ise väga palju tumedamat muusikat ja see tundus loogiline järgmine samm."

Ariadne tunnistas, et tema abikaasa Martti Hallik, kes on ka tema manager, on teda muusikalises plaanis väga palju avanud ning andnud talle tegutsemiseks vajalikku julgust. "Isegi kui ma tunnen, et ma ei tea, kas ma tahaks seda teha, siis ta ütleb, et "muidugi teeme, kindlasti teeme". Ta on suur vastand sellele, milline mina inimesena olen."

Ta tõi välja, et Martti toob ka stuudiosse kaasa väga häid ideid. Kui algselt oli ta Ariadnega stuudios kaasas ainult filmimiseks, selgus ühel hetkel, et tal on endise metal-bändi liikmena ja muusikaga seotud kogemuste pealt stuudios häid ideid jagada ka lugude kirjutamisel.

"Tal on teinekord täiesti kastist välja ideed ja mõnikord on need just asjad, mida kõige rohkem stuudioruumis vaja, kui oled kokku jooksnud ja omadega puntras."

Ariadne tunnistas, et inglise keeles kirjutada on lihtsam, sest kuigi eesti keel on äärmiselt ilus, siis on see keel noorem ja ta ei ole leidnud viisi, kuidas kirjutada eesti keeles nii, et see kõlaks hästi, ilusalt ning lool oleks sügavam tagamõte. Inglise keeles kirjutab ta ka põhjusel, et vaatab Eestist ikkagi väljapoole, tõdes ta.

Ariadne on läbi aastate olnud ka aktiivne sisulooja, samas märkis ta, et muusika on tema jaoks olnud alati esikohal.

"Laulmine on see, mida ma olen teinud 3-aastasest saati. See on minu jaoks alati olnud number üks. Hästi veider ongi see, et kuigi sotsiaalmeedia ja vlogimise pool tuli pärast Eesti Laulule saamist, seisab [artiklites] alati, et ta on "sisulooja, kes teeb muusikat"," kirjeldas ta.

"Ma olen täheldanud, et väga paljud ei võta sind muusikamaastikul nii tõsiselt, kui sa oledki eelnevalt sotsiaalmeedias aktiivne olnud. Minu jaoks on veelgi veidram, et kui sa teed muusikat ja oled laulja, siis kõik räägivad, et nüüd sa pead tegema TikToki ja muud sotsiaalmeediat siia kõrvale."

Olgugi et praegu kaldub ta tumedama popmuusika poole, siis meeldivad talle väga ka lihtsad ballaadid. "Ta ei ole tume ja sünge saundi poole pealt, aga kui ma ei kuula parasjagu Bring Me The Horizoni, siis armsad, lihtsad, võluvad ballaadid on need, mida ma väga palju Soomes ise kirjutanud ei ole, aga tahaksin kindlasti ette võtta ja katsetada."

Kuigi tumedam pool oleks tema jaoks ideaalne koht, kuhu end paigutada, üritab ta muusikalises mõttes raamistikku hoida võimalikult avatuna ja vähemalt katsetada eri asjadega. "Kui ei toimi, siis ei toimi, vähemalt ma olen proovinud."

Ariadne on nüüd käinud muusikat kirjutamas ka mitmel korral stuudios Ameerikas Los Angeleses ja plaanib koos Marttiga kolida sinna püsivamalt, misjärel on võimalik kohalike produtsentide jt pooltega hakata ka tihedamalt koostööd tegema.

Kuigi videosilla jm kaudu oleks koos muusika loomine iseenesest tehtav, siis õhkkond, mis stuudios on, kui olla nende inimestega füüsiliselt koos samas ruumis ja arutada erinevaid ideid, on lihtsam ja parem kui failide saatmine ja videokõned, usub ta.

Kuigi Ariadne loodab, et tema muusika meeldib ka Ameerika publikule, ei ole ta pahane, kui seda ei juhtu. "Lihtsalt seal muusikat kirjutada on juba nii imeline kogemus." Ta kinnitas ka, et isegi kui nad jäävad Ameerikasse pikemalt ja seal väga hästi minema hakkab, tahavad nad tulevikus laste kasvatamiseks naasta igatahes Eestisse.

"Nukumaja" on ERR kultuuriportaali taskuhäälinguvormis intervjuusari, mille eesmärk on esile tõsta Eesti kohaliku popmuusika naissoost tegijaid, kes on hoogu võtmas just nüüd ja praegu. Miks just "Nukumaja"? Kuigi pealkiri pole otse inspireeritud Henrik Ibseni samanimelisest näidendist, toetub see selle alusideele, kuidas naistel tuleb leida viisid eneseteostuseks ühiskonnas, mille reeglid ja edu kriteeriumid on suuresti paika pannud mehed.