Laupäeval toimunud sünnipäevakontsert Fotografiskas oli just 23-aastaseks Yasmyni esimene täispikk soolokontsert. "See on päris naljakas, sest esineda olen saanud küll. Aga ei ole korraldanud eraldi sellist üksinda, tulge-mind-vaatama live'i."

2021. aasta kevadel ilmunud teise stuudioalbumi "Yasmyn" järel jäi neil plaadiesitlus tegemata, sest aega jäi väheks. "Mul olid natuke suuremad ideed, mida ma tahtsin teha ja selle jaoks on hästi palju raha ja aega vaja, et korraldada," selgitas ta.

"Aga nüüd ma kirjutasingi täiesti suvalisel öösel Petsile [manager Peeter Ehalale – toim], et "jou, ma tahan enda sünnipäeval live'i teha"." Rääkides sellest, kuidas see live erineb neist, mis ta teistes formaatides andnud, sõnas Yasmyn, et surve on peal, sest inimesed ostavad pileti ainult selleks, et teda kuulama tulla.

"Kui sa esined lihtsalt mingil festaril või peol, siis seal on igast teisi artiste. Seal võib lava ees olla palju inimesi, kes vaatavad teisi artiste, keda nad niikuinii tahtsid näha ja selle läbi avastavad sind või mõtlevad, et "davai, lähme vaatame siis Yassut ka"."

Yasmyn, kel ilmus hiljuti duubelsingel "Money Man / Sugar", selgitas, et on täpselt selline laulukirjutaja, et vaatab, mis teemad temani jõuavad ja kirjutab seejärel selle pealt laulu. Kumbagi lugu ei kirjutanud ta selge teadmisega, mis on ühe või teise sõnum.

"Üleüldiselt ühiskonna suhtumine rahasse, see kapitalistlik ühiskond, mis meil on – et sul on vaja raha ja pead ükskõik kuidas ja mida iganes tegema selleks, et raha teenida –, oli see, mis pani mind selle [teema] peale mõtlema, ja siis sündis see esimene laul."

Teise laulu puhul mõtles ta, et võiks lihtsalt kuidagi jätkata esimest lugu. "Ja lihtsalt sealt hakkas tulema neid sõnu, seda meloodiat. Ainuke mõte, mis peas oli, oli see, et need võiksid omavahel veits sünkida." Ta lisas, et lihtsalt kirjutab ja saab ehk hiljem aru, millest lugu päriselt räägib.

"Mulle meeldib see idee, et inimesed, kes kuulavad mu muusikat, saavad ise teha järeldused. See jätab muusika vabaks. Ükskõik, kes sa oled, mis arvamused ja maailmavaated sul on, sa saad suhestuda mu muusikaga, sest ma ei ole sinna mingit tiitlit peale pannud, et see räägib nüüd sellest." See ongi muusika võlu, leiab ta.

Kuigi ta kirjutab enamasti lugusid teemadel, millega ta ise ka suhestub, siis on ta suuteline kirjutama ka näiteks lahkuminelugusid olukorras, kus on ise enda sõnul perfektses suhtes. "See on minu puhul selline 50-60. Ma kindlasti mõtlen, mida ma kirjutan samal ajal, kui kirjutan, aga samas lasen tal voolata."

Samas märkis ta, et kui teinekord laseb liiga palju voolata ja räägib lugudes asjadest, mida tal pole, siis see teda väga ei huvita. "Ma pigem tahaks olla autentne. Aga unistustest võib oma muusikas ka alati rääkida."

Oma koostööpartneri, produtsendi ja elukaaslase Kaspar Kolgi ehk Caspar Mágus'ega sai Yasmyn tuttavaks umbes viis aastat tagasi oma venna, Antonio Sebastian Kassi ehk räppari ja produtsendi Mick Mooni kaudu, kellega Caspar tol ajal muusikat tegi. "Selle läbi me kohtusimegi ja siis hakkasime koos muusikat tegema."

Kuigi sel hetkel ei saanud ta aru, kuhu see koostöö viib, siis aja möödudes said nad aru, et mõlemal on muusika osas samad eesmärgid. "Mulle meeldib, et ta on ka R&B-st huvitatud. Ta on ka lihtsalt väga-väga töökas muusik. Kui ta midagi ei oska, siis ta õpib selle selgeks. See on omadus, mida väga paljudel inimestel ei ole."

Muusika juurde jõudmine käis Yasmyni jaoks väga loogiliselt. "Ma olen terve elu laulnud. Mu isa [Joel De Luna] oli laulja ja kuidagi väiksest peale olen olnud esineja ja tähelepanuvajadusega väike tüdruk." Kõige suurem toetaja sel teel on olnud tema ema Victoria Kass.

"Ta ei sundinud kunagi midagi tegema. Vahel, kui mul ei olnud meeleolu, et teha muusikat, siis ta ütles, et OK, proovi midagi uut. Kui mulle ei meeldinud mingi teine asi, siis ma proovisin veel mingit uut asja. Ta oli kogu aeg mu kõrval ja ässitas, et "muidugi saad hakkama, sa võid kõike proovida". Lõpuks jõudsin ikka tagasi muusikani ja siiamaani on ta mu kõige suurem toetaja."

Yasmyn tunnistas, et muusika tegemist alustas ta sellest, et imiteeris seda, mis talle meeldis – IAMDDB, Erykah Badu. "Seda on kuulda ka mu esimesest lauludest, et ma olin lihtsalt IAMDDB 2.0. Aga nüüd hiljuti olen hakanud strateegilisemalt mõtlema just loomingulisuse mõttes, et mis on autentne ja kes olen mina ja mis on minu saund."

Seda on keeruline vältida, et alustav artist võtab üle inspiratsiooniallikatel ja eeskujudelt, märkis ta. "Üldse, vahet ei ole – mitte midagi ei ole enam originaalne siin maailmas. Kõik on ära tehtud."

Ta tunnistas ka, et on alati tahtnud olla maailmakuulus ja seda just artistina. "Mind huvitab see elustiil ja see, et sa saad muusikaga nii edukaks saada. Seal on kaks asja käsikäes – muusika on kunstipool sellest – et ma ei saa hingata ilma muusika, ilma loometa –, ja teine asi on see, et ma tahan lihtsalt maailmakuulus olla."

Ta lisas, et see on huvitanud teda lapsest peale ja võib olla osaliselt seepärast, et ta on lapsepõlvest saati oma tädi Carmen Kassi näol seda kuulsust kõrvalt näinud.

"Näha väiksest peale, kuidas su tädi hängib kuulsate inimestega ja reisib hästi palju ning kuidas selline elustiil saab inimese isiksust positiivselt mõjutada ... See on ka kindlasti teinud selle idee väga atraktiivseks." Ta usub, et kui tema tädi jõudis siit, väiksest Eestist nii kaugele ajal, kui ei olnud sotsiaalmeediat, suudab seda ka tema. Eriti tänapäeval.

Praegu tunnebki Yasmyn, et tahaks vaikselt hakata välismaale sihikindlamalt pürgima, aga mitte selle mõttega, et Eestit maha jätta. "Pigem tunnen, et kui jääksingi ainult Eestisse, siis vaikselt hakkab kätte jõuab see aeg, kus ma hakkan mingit surnud ringi elama, mida mitmed Eesti artistid elavad."

Ta selgitas, et Eestis on käputäis festivale, kus peaesinejana üles astuda, üks auhindade platvorm, kus osaleda ja kuigi see kõik on väga tore, siis üks hetk saab neil kõigil käidud.

"Varsti sind enam ei taheta või tahetakse juba suuremalt, aga siis ei ole enam eelarvet. Ma tunnen, et need asjad, mida mina tahan artistina publikule pakkuda ... mul lihtsalt varsti ei ole enam Eestis väljundit, et seda siin teha. Siis on, kui ma korraks välismaal ära käin ja tagasi tulen."

Ta tõdes, et Eestis väga paljud ei tee asju, mida tema tahab tegema hakata. See ei ole solvang, vaid Eestis ongi teistmoodi. "See ei ole lihtsalt see, mida ma lapsena meedia kaudu tarbisin. See, mida mina lapsena meedia kaudu tarbisin, olid väga suursugused kontserdid – palju tantsijaid, riietevahetused ja ülihaiged valgus-show'd."

Ta lisas, et need on kõik sellised asjad, mida mingil tasandil on Eestis võimalik saavutada, aga kindlasti on seda lihtsam teha, kui sa ise oled käinud välismaal ja näinud, kuidas need asjad toimivad – siis saad tulla tagasi ning pakkuda Eesti publikule seda sama asja.

Samas tunnistab ta, et Ühendkuningriigi ja USA turg on keerulised platvormid, kus läbi lüüa, sest kui Eestis võib ta olla natuke erilisem artist, siis välismaal on sada miljon teist Yasmynit veel. "Aga kui sa ei ole seal, kohapeal, siis sa ei oskagi artistina hakata navigeerima läbi sellest, kuidas silma paista ja autentseks jääda."

Rääkides sellest, kas meediahuvi tema isa ja tädi suhtes on pigem andnud talle võimalusi või olnud rohkem nagu kivi jala küljes, märkis ta, et tema tunneb, et see ei ole talle otseselt midagi andnud ning just seepärast, et ta ise on üritanud seda nii hoida.

"Ma töötan väga palju ja ma näen hästi palju vaeva ja arvan, et üks mu suurimatest hirmudest on see, et mu kohta öeldakse seda, et "ta on lihtsalt edukas, sest ta tädi on Carmen Kass" või "ta isa oli see" või "ta ema oli see". Nad ei ole kuidagi mu karjääriga seotud. Nemad ei salvesta mu muusikat ega kirjuta mu laule."

Ta lisas, et abi võib siiski alati küsida ja seda ta üks hetk ehk teeb ka, aga praegu ei ole selleks veel aeg ning elu on pigem näidanud, et ta saab ise väga hästi hakkama.

Aasta alguses sai Yasmyn Eesti muusikaauhindadel aasta naisartisti tiitli. Ta tunnistas, et see oli tema jaoks täiesti omaette eesmärk – enne selle aasta Eesti muusikaauhindu oli ta võtnud eesmärkideks teenida nominatsioonid aasta naisartisti, aasta albumi ja aasta hiphopi/räpi/R&B' albumi kategooriates.

"Ma sain kõik need nominatsioonid ja see oli väga tore ja see, et ma ühe võidu sain, oli ka väga tore. See oli kindlasti üks mu karjääri hightlights'idest." Kuigi aasta naisartisti tiitel oli eelkõige oluline tema enda jaoks, tunnustusena, tõi see suurima kasu esinemispakkumiste kaudu ning võimaldas tal näidata suurele platvormile seda, mida ta laval teeb.

Iga esinemist ta vastu ei võta ja see, kas ta midagi vastu võtab, oleneb erinevatest asjadest. "Ma väga kaalun, mida ma vastu võtan. Pigem taandub see alati sellele, et kas see, mis ma teen, võetakse selle publiku poolt vastu. /---/ Igast erinevaid asju paneb mind mõtlema, kas teha seda live'i või mitte."

Rääkides tööst stuudios, tunnistas Yasmyn, et ise ei oskaks ta produktsiooni osas midagi teha, aga võtab Caspari kõrval palju sõna ja kindlasti on tal praegu selle protsessi üle rohkem kontrolli kui varem.

"Varem oli see, et lihtsalt saadetakse mulle biit ja ma teen selle peale, siis see muutus selleks, et me küsime produtsendilt stem'e ja seda, kas tohime natuke asju ümber muuta. /---/ Väga harva juhtub seda, et ma saan ühe biidi ja lasen tal olla nagu ta on."

Samas märkis ta, et kuivõrd Casparil pole muude kohustuste kõrvalt enam nii palju aega kui varem talle biite jm teha, siis on tulnud üles mõte, et ta võiks seda hoopis ise teha. Aga see ei meeldi talle üldse.

"Mulle ei meeldi see arvuti taga istumine ja nokitsemine. Ma olen proovinud seda ja ma lihtsalt tunnen, et mulle ei meeldi see. Selleks, et see päriselt hästi välja tuleks, läheb sul ikka mitu aastat," selgitas ta.

"Mul lihtsalt ei ole kannatust ja ma pigem istun mingisuguse inimese kõrval ja ütlen, mida ma tahan ja ta teeb selle supi kokku. Lõpuks maitseb jube hästi, ma võib-olla panen ainult veits soola juurde."

Vaadates tagasi oma debüütalbumile "Slowfall", tõdes Yasmyn, et midagi ta selle juures täna muutma ei hakkaks, aga ta näeb selle pealt, kui palju nad on Caspariga kahe albumi vahele jäänud aja jooksul arenenud.

"Kui palju Caspar on oma miksimisoskusega arenenud ja kui palju mina olen vokaalselt ja julguse mõttes arenenud. Eks veits vahel on ikka cringe kuulata," tunnistas ta.

"Ma olen vist ühe laulu oma repertuaarist ära kustutanud, mis oli singel. See ei meeldinud mulle üldse. See oli mu esimene või teine reliis. /---/ Veits tekkis see piinlikkuse moment. Muidu seda väga hullult ei teki."

Ta ütles, et teise albumiga teadlikult esimese edu nad püüdma või ületama ei läinud. "Me lihtsalt usaldasime ennast ja tuli parem kui esimene, sest areng oli väga palju suurem. /---/ See koroona tõi mingisuguse hüppe, et oled kodus kogu aeg ja kuulad hästi palju mussi ning on aega mõelda ning kuidagi juhtus, et tuli veel parem."

"Nukumaja" on ERR kultuuriportaali taskuhäälinguvormis intervjuusari, mille eesmärk on esile tõsta Eesti kohaliku popmuusika naissoost tegijaid, kes on hoogu võtmas just nüüd ja praegu. Miks just "Nukumaja"? Kuigi pealkiri pole otse inspireeritud Henrik Ibseni samanimelisest näidendist, toetub see selle alusideele, kuidas naistel tuleb leida viisid eneseteostuseks ühiskonnas, mille reeglid ja edu kriteeriumid on suuresti paika pannud mehed.