*

Kui sa tõesti lähed 
ära unusta pidada 
kord aastas oma surmapäeva

et su valgus
läbiks meid vahel
siin pimedas urkas

*

Värsked sõnumid tulevad
mind otsima
sealtpoolt silmale nähtavat

mõni udune märk
peidab end
esmase tähenduse taha

ja kõik tuleb korraga meelde -
asjadel on tähendus
ning ilmselt

on siis tähendus ka minul
ja ma võin võtta ennast
kui märki millestki suuremast

*

Mu süda on kõris
ja mu lugu on mullas
jalgade all -
see on surnute lugu

üleval on võib-olla
ka üks lugu
ning mu hing
on ju ükskord seal

aga täna on mul süda kõris
ja mu lugu on mullas
jalgade all -
minu surnute lugu

*

Kui pimedusest sünnivad puud
üleval mäel
on siiski alles veel elavad tuled
siin all
ja üleval kahvatu kuu -
surnute kuu

kuu mis ei tõmba enam
vett tõusma ja mõõnama
ega rebi mu rinnast
kurbi kuid ilusaid sõnu

aga mu kadunud sõbrad
ärkavad hetkeks
ja mul on korraga soe ja külm
siin all
kui üleval kahvatub kuu -
surnute kuu

*

Surun pea käte vahele
et mu rasked mõtted
ei ulatuks sinuni

kui sa magad kerge teki all
jalg sirutatud vastu
minu rahutut jalga

ent mu mõte on prii -
tal ei ole enam ei mu häält
ega mu sõrmede tundlikkust

ta hülgab isegi unustuse
ning kilgendab päikeses
kui pöidlalt lennutatud münt

nagu igaviku peegeldus mu silmal
nagu surma tumeda keebi
ootamatult hele vooder

*

Kui sa vooderdad oma ajaga
meie põgusat viibimist siin -
mustvalgete ööpäevade
ja pehmete videvikega

äratad meid unest
et koos meiega vananeda
või kustutad valguse
et meis puhata

või kui sa vahel võtad
igaviku kuju
ja kutsud meid
tähtede alla igatsema

kui sa vooderdad oma ajaga
meie põgusat viibimist siin
siis räägi meiega palun
oma imelist sõnadeta keelt