Indrek Hirve luuletused. Kuus luuletust kevadvalgusele
Indrek Hirve seekordne luulepõimik on pühendatud kevadele, täpsemalt kevadvalgusele.
*
Kevadise õunapuu lõikehaavast
tuleb surin mu sõrmedesse
soe rahutus
ärevus mis ei püsi eneses
ja ma võtan sul käest kinni
sel heledal päeval
ja tunnen kuidas valgus
läbib su jahedaid sõrmi
*
Su hele hääl sünnitab varje
nende udused servad
langevad üle vaikuse
ning vaikus väriseb
nagu läbiks ka teda
helisev valgus
*
Valgus võib vahel
takistada nägemast
seda mida me pimedas
selgelt tajume
ma puudutan
siit kaugelt su nägu
ma puudutan
siit kaugelt su und
nii oleme hetkeks
teineteise lähedal
sealpool valgust
sealpool olemist
*
Nii nagu mu luuletust
hoiab hingamas õhtuvalgus
hoiab mu armastust igatsus
*
Kevadvihma sajab
mu mõtetele
ja mu mõtted langevad katustele
nagu sädelev varahommikune lumi
mu mõtted tõusevad kõrgele
taganevas valguses
ning hajuvad pilvedesse
nagu suits supilinna kohal
*
Ma ei taha
et su armastus
oleks minus vangis
tantsi sõbruke tantsi
tõsta oma ilusaid käsi
üles latvade poole
löö raudsete kandadega
eredas märtsivalguses
puruks lompide jää
valgus üleval ja valgus all
Toimetaja: Kaspar Viilup