Elnara Taidre ja Liisa Kaljula kureeritud näitusel on tuntud teoste kõrval väljas ka mitmeid rariteete, mis on olnud varjul erakogudes ja Soosteri perekonna arhiivis. Mõistagi kuuluvad väljapanekusse Hiiumaalt pärit kunstniku omamütoloogia juhtmotiivid kadakas, kala ja muna. Nende kõrval aga ka Nõukogude ajal radikaalseks peetud kosmoerootika sarjad, aga ka varased tööd Pallase kunstikooli päevilt.

"Me näeme, et Sooster omandas pallasliku kooli suurepäraselt, eriti võrratud on tema portreed õpingukaaslastest, mis on tõesti teostatud väga meisterlikult ja võib-olla lasevad meil aimata seda, milliseks kunstnikuks Sooster oleks kujunenud siis, kui ta oleks jäänud Eestisse," rääkis kuraator Liisa Kaljula.

Näitusega koos valmis mahukas monograafia Soosteri elust ja loomingust. Teose üks kaasautor, Ameerika kunstiajaloolane Jane A. Sharp ütleb, et Ülo Sooster on üks erilisema käekirja ja saatusega kunstnikke ning näitus avab tema mitmekülgsust parimal moel.

"See näitus näitab väga selgelt, kui keeruline kunstnik ta on. Üha olulisem on vaadata teda kui kunstnikku, kes ei allu lahterdamisele. Ta on avalikult tuntud kui sürrealist, aga võib-olla oli ta varajane kontseptualist. Aga tegelikult tuleb süveneda tema kunstikeelde, vaadata lähemalt tema töid ja püüda teda mõista.
Kunstiajaloolased on nüüd õnnelikud, neil on palju mugavam läheneda kunstniku töödele ja jälgida teemasid, stiili, muutusi," sõnas Sharp.

Olulise osa näitusest moodustab Soosteri perekonna kogu, mis tänu kunstniku lähedaste otsusele jõudis 1990. aastal Moskvast Tartusse, nihutades Soosteri loomingu uurimiskeskme seeläbi Venemaalt Eestisse.