Eelmisel nädalal sai selgeks, milline saab järgmisel aastal olema riigi toetus era- ja munitsipaalteatritele. Raha läks jagamisele ligi 2,5 miljonit eurot, mis on ligi poole miljoni ehk 15 protsendi võrra vähem kui 2024. aastaks, ja toetust taotlesid 17 asutust. Valikukomisjon tegi ettepaneku eraldada tegevustoetus kaheksale etendusasutusele ehk ilma jäid rohkem kui pooled.

Tegevustoetusest jäävad järgmisel aastal ilma Eesti Tantsuagentuur, teater Must Kast, Kinoteater, Kellerteater, Paide Muusika- ja Teatrimaja, Teater Nuutrum, Temufi, Improteater ja Von Glehni Teater.

Kultuuriministeeriumi selgitas pressiteates, et komisjon hindas taotlusi ette nähtud kriteeriumide alusel. Protokollitud põhjendused ja hinded on komisjoni arutelu käigus tekkinud subjektiivsete ekspertarvamuste süntees. Riikliku toetuse saamise eelduseks ongi hindamiskomisjoni hinded teatrile mitmete kriteeriumide alusel ja rahastuse saamiseks peab koondhinne ulatuma 75 punktini 100-st võimalikust. Komisjoni kuulusid Katre Väli, Tambet Kaugema, Liina Unt, Madis Kolk, Heili Einasto, Kadi Herkül ja Karin Allik.

Kultuuriministeeriumi teatrinõuniku Marie Anett Heinsalu sõnul on komisjoni arvamus paratamatult mingil määral subjektiivne. "Kui me räägime näiteks kunstilisest tasemest või loominguliste plaanide huvitavusest, siis seda ei saa kuidagi kindlalt mõõta, see on paratamatult natukene subjektiivne, aga sellepärast on komisjon ka suhteliselt suur, et mitmed erinevad arvamused saaksid kõlada," selgitas Heinsalu Vikerraadios, lisades, et komisjoniliikmete vahelise arutelu kõigus leitakse subjektiivsetest arvamustest kõige objektiivsem.

Kuus kriteeriumit, mille põhjal taotluse esitanud teatreid hinnatakse, on etendustegevuse kunstiline tase, loominguliste plaanide kunstiline huvitavus ja veenvus, senise rahvusvahelise tegevuse mõju valdkonna arengule, senise etendustegevuse panus valdkonna mitmekesisusse, senise etendustegevuse piirkondlik kättesaadavus ja eelarve realistlikkus.

Napilt kahe punktiga lävendi alla jäänud Tartus tegutsev teater Must Kast vaidlustas komisjoni otsuse, leides, et komisjoni põhjendused olid üldsõnalised ja teater ei saanud aru, miks nad mõnes kriteeriumis vähem punkte said.

"Võib öelda, et põhjendused on üldsõnalised, sest arutelud on pikad ja seda kõike, mida seal täpselt räägitakse, ei olegi võib-olla mõistlik kirja panna. Sellepärast on tehtud konkreetsed lühikesed kokkuvõtted kogu arutelust. Must Kast on meile esitanud ka küsimusi ja me oleme neile vastanud, et mida täpsemalt ühe või teise lause all mõeldi," selgitas Heinsalu ning kinnitas, et igasugune tagasiside vaadatakse üle.

"Kui me näeme, et seal on midagi, mis on tõesti kas vastuolus või ei õigusta seda otsust, siis me vaatame selle üle. Hetkel ei ole veel selgunud ühtegi sellist asjaolu, mille alusel peaks otsust muutma," tõdes Heinsalu.

Heinsalu sõnul eelarve komisjoniliikmeid ei kammitse st ei muretseta sellepärast, kui palju lõpuks lävendi ületanud taotlejad toetust saavad. "Kui oleks komisjoni otsus olnud teine, siis oleks olnud ka rohkem saajaid, ja siis oleks ka need, kes praegu said, saanud vähem raha. Kuid komisjon sellega ei tegele. Komisjon annab oma punktid ära ja bürokraatliku poolega tegeleb pärast kultuuriministeerium, kui palju nende punktide alusel keegi toetust saab," selgitas ta.

Möödunud aastal anti esmakordselt välja ka viis kolmeaastast tegevustoetust, mis määrati Kanuti Gildi Saalile, Tartu Uuele Teatrile, Von Krahli teatrile, Ekspeditsioonile ja teatriühendusele R.A.A.M, kes tänavu seega tegevustoetust taotlema ei pidanud.

"Ma arvan, et see on olnud õige otsus. See on olnud ka valdkonna esindajate soov, et pikaajalisem kindlus oleks võimalik," leidis Heinsalu ja selgitas, et kolmeaastast toetust oli võimalik taotleda kõigil ja eespool mainitud teatrid osutusid samuti valituks punktisummade edetabeli järgi, kus teatrid olid esimesel viiel kohal.

2024. aasta taotlusvooru eelarve oli umbes 2,9 miljonit eurot, 2023. aasta eelarve 3,7 miljonit, aga 2025. aasta eelarve on veidi alla 2,5 miljoni euro, samas kui toetuseid taotleti üle kuue miljoni. "Paratamatult on kõikide isiklikud toetused vähenenud, sest valdkonnas on ka suurem konkurents. Aga mingil määral on vähenenud ka kindla taotlusvooru eelarve, aga seda ka selle alusel, et paar aastat tagasi taotlusvooru eelarve tõusis korralikult," selgitas Heinsalu.

"See on väga suur küsimus, kas meil on liiga palju teatrit. Mulle tundub, et eestlased väga armastavad teatrit ja mingil määral on saalid ka täiesti täis, pileteid on võimatu saada. Selle alusel nagu ütleks, et ei ole liiga palju teatrit. Aga tõesti, igale alustavale teatrile on see risk, et kui nemad valdkonnaga liituvad, siis keegi eest ära ei lähe. Siis see konkurents kogu aeg kasvab, nii publikule kui toetustele, ja sellega peab arvestama," nentis Heinmer.

Teatrinõunik tõdes, et kultuuriministeeriumi tegevustoetuse summa ei ole üldiselt piisav ka kogu teatri tegevuse katmiseks. "On ka teised rahastusallikad nagu kultuurkapital. Meil on olemas programm "Teater maale", millega toetatakse ka etendustegevuste regionaalset kättesaadavust," sõnas Heinsalu ja nõustus, et teoreetiliselt võiks kõigest kokku juba kogu tegevuse katmiseks piisata.

Samas on summa, mida jagatakse era- ja munitsipaalteatrite vahel palju väiksem, kui see, mida jagatakse riigi osalusega sihtasutustena tegutsevatele etendusasutustele, mis saavad oma osa kümnetest miljonitest eurodest. "Mingil määral ei saa neid kahte kategooriat võrrelda, sest sihtasutustel on natukene teised tingimused. Neil on suured teatrimajad, mis vajavad ülalpidamist, neil on ka riigi poolt antud kohustused, mida erateatritel otseselt ei ole. Teisest küljest võib öelda, et võib-olla need proportsioonid on natukene paigast ära, aga see on juba kultuuripoliitiline küsimus, et mida me riigina ootame. Selle ümber, kas see süsteem on õige või mitte, peaks olema avalik arutelu," leidis Heinsalu.

"Muutus proportsioonides saabki toimuda siis, kui nii valdkond, publik kui ka erinevad eksperdid avaldavad piisavalt arvamust, et süsteemi on vaja muuta. Hetkel on väike arutelu toimunud, aga tugevaid, veenvaid argumente ei ole keegi otseselt esitanud, miks tuleks see süsteem täielikult ära lõhkuda ja uuesti üles ehitada," lisas teatrinõunik.

Teatri edukuse mõõtmisel on oluline osa publiku arvul. "Ka publiku rahulolu on väga oluline, aga teisest küljest on oluline näiteks piirkondliku kättesaadavuse mitmekesisus. Paratamatult me ei saa loota, et näiteks etenduskunstide või tantsuvaldkond saab sama palju publikut kui sõnateater, aga see ei tähenda, et need oleksid vähem väärtuslikud. Sõnateater on paratamatult eestlaste lemmik ja see täidab oma olulist kohta, aga seal kõrval ei ole teised žanrid vähem olulised," toonitas Heinsalu.

Kultuurilehe Sirp muusikatoimetaja Maria Mölder avaldas nördimust, et kuigi Estonia on üks suuremaid riikliku teatrirahastuse saajaid, siis miks on rahvusooperis rõhuasetus külalissolistidel. Heinsalu nõustub, et see on oluline küsimus. "Kultuuriministeerium allasutuste loomingulist tegevust ei suuna ega korralda, aga see arutelu, kui palju peaksime võtma väljast abi juurde või keskenduma enda inimestele, on tõesti oluline küsimus ja selle üle peaks arutama," tõdes Heinsalu.

Samas usub Heinsalu, et Estonia panustab ikkagi väga tugevalt ka kodumaistesse autoritesse, lavastajatesse, tantsijatesse, näitlejatesse ja solistidesse ning näeb väärtust ka selles, et Estonia toob Eestisse maailma tippe, keda siin võib-olla muidu ei näeks. "Aga võib-olla on tõesti arutelu koht, kui palju ja mis mahus seda tegema peaks," lisas ta.