Selge keele päeval alanud ja keeletoimetajate ameti sünnipäeval lõppenud keelenupuvõistlus tõi korraldajate sõnul oodatust märksa rohkem kirjutisi.

Žüriiliikme Ann Siimani sõnul esitati nuppe väga erinevatel teemadel: käsitleti üksiksõnu ja -väljendeid, tuletati meelde õigekirjareegleid, vaadeldi inglise keele mõju ja stiiliküsimusi, lahati oskussõnu ja anti selge keele soovitusi.

"Ka kirjutajaid on eri valdkondadest: oma mõtted on kirja pannud toimetajad ja teadlased, aga ka arvukate muude elualade esindajad. Žürii arvates väärivad eraldi äramärkimist võistluse noorimad – Jüri kooli kuuenda klassi keelejütsid Holger Voog ja Mattias Järvamägi gi- ja ki-liite kirjutamise nipi eest ning nende õpetaja Marielle Aas. Oleme tänulikud ka teistele õpetajatele ja õppejõududele, kes on ise nuppe kirjutanud ning soovitanud neid oma õpilastel ja üliõpilastel meile saata," ütles Siiman.

Žürii on keelenupud läbi vaadanud, andnud kirjutajatele tagasisidet ja valinud välja 20 parimat, kes pälvivad eriauhinna 50 eurot.

Keelejütsi kategooriasse paigutas žürii põhikooli- ja gümnaasiumiõpilased, kellest eriauhinna saavad Karoliina Karotamm ("Eesti keele kolm salakäänet"), Bertha Kivistik ("Selge keel kui ühiskondliku mõistmise eeltingimus"), Tristan Nikolajev ("Kumb on voolavam, kas raha või keel?"), Sandriin Salenik ("Et sõna ei jääks üksikuks") ja Merelle Tellisaar ("Cringe – kas uus viis öelda piinlik?"). 

Keeleselli kategoorias pälvisid eriauhinna üliõpilased Liisa-Lotte Hein ("Kui keel läheb õllest pehmeks"), Paul Kristjan Koppel ("Kümmekonna, sadakonna ja tuhatkonna aasta pärast"), Merike Mitnits ("Kas peame iga asja eest tänama?") ja Jaana Toome ("Kas eesti keel on ohus?").

Kõige arvukam kategooria moodustus keelemeistritest: keeletoimetajatest, -teadlastest, -õpetajatest jt keelekõrgharidusega inimestest. Žürii leidis, et eriauhinda väärivad Svea Grents ("Las ma elaboreerin"), Külliki Kuusk ("Kuidas toetada toetajat"), Sten Lind ("Kutsuda või üles kutsuda?"), Anett Pillmann ("Vankuv suurtäht vankumatutes kaksikpealkirjades ehk Mis saab siis, kui ehk on öeldud?"), Anu Nurk ("Välja kasutusväli laieneb") ja Monika Undo (Kas oled ikka proffessionaal? Kui keeleaps rikub maitset ja mainet").

Keelesõprade hulka luges žürii kirjutajad, kes ise keelega seotud ametit ei pea ega ole hariduselt eesti filoloogid, kuid kellel oli esitada põnevaid tähelepanekuid keele kohta. Suurimad keelesõbrad on žürii arvates Marek Kahro ("Kuhu kadus põdrasammal?"), Urmas Kiik ("Milline esitäht on lepingus sobilik?"), Tiia Kõnnussaar ("Kasutu nagu näts kingatalla küljes"), Marko Mägi ("Mis või kes on monofiil?") ja Ülo Veldre ("Laid ongi saar").

Ülejäänud 42 keelenupu kirjutajat saavad rahalise auhinna 25 eurot.

Terve järgmise aasta jooksul ilmuvad võistlusel osalenud parimad keelenupud Eesti Keeletoimetajate Liidu kodulehel ja seejärel ERR-i portaalis.

ERR-i keeletoimetaja-korrektori Ester Põldma arvates on keeletoimetajate liidu korraldatud keelenupuvõistlus vahva ja vajalik algatus, kus iga keelehuviline vanusest, soost ja maailmavaatest sõltumata saab kirja panna oma tähelepanekuid eesti keele kohta.

"Õnneks ei ole meie üha enam ingliskeelestuvas tekstiruumis väga paljudel eesti keelest ükskõik, vastupidi – see kütab kirgi ja paneb arvamust avaldama. ERR-i kultuuriportaalist saab lugeda parimaid võistlustöid, mille kaudu jõuab iga keelehuviliseni see, mis elavas eesti keeles just praegu huvi pakub ja sulge haarama sunnib. Kindlasti saab meie lugeja seeläbi ka pisut keeletargemaks," lisas Põldma.