Žürii hinnangul on Kristi Kongi maalikunstnik, kes oma loomingus laiendab maali kui kunstimeediumi mõistet, lähenedes maalikunsti diskursusele uurimuslikult ja kontseptuaalselt. Tema teosed keskenduvad värvi ja valguse analüüsile, värviloome narratiivile ning ruumi ja värvi suhetele ruumis. Kristi Kongi pühendumine värvide, valguse ja ruumi omavaheliste suhete uurimisele on tähelepanuväärne ja tunnustust vääriv.

"Mõtteliselt ma tunnen küll end sel aasta kõige erksamana," sõnas Kristi Kongi "Aktuaalsele kaamerale" ja kinnitas, et jõudis selle näitusega lõpuks kuskile kohale. "Mul oli selge idee ja plaan, vahepeal oli palju küsimusi, aga ma tundsin, et jõudsin lõpuks ka vastusteni."

Konrad Mäe nimelist medalit ja rahalist preemiat, mille väärtus on 3200 eurot, annavad alates 1979. aastast välja Eesti Kunstnike Liit, Eesti Maalikunstnike Liit ja Eesti Kultuurkapitali kujutava- ja rakenduskunsti sihtkapital. 

Preemia pidulik üleandmine toimub kolmapäeval, 1. novembril 2017 kell 17.00 Tallinna Kunstihoone galeriis (Vabaduse väljak 6, Tallinn).

Žürii hinnangul on Kristi Kongi maalikunstnik, kes oma loomingus laiendab maali kui kunstimeediumi mõistet, lähenedes maalikunsti diskursusele uurimuslikult ja kontseptuaalselt. Tema teosed keskenduvad värvi ja valguse analüüsile, värviloome narratiivile ning ruumi ja värvi suhetele ruumis. Kristi Kongi pühendumine värvide, valguse ja ruumi omavaheliste suhete uurimisele on tähelepanuväärne ja tunnustust vääriv.

Kristi Kongi (1985) on Eesti üks kirkamaid maalikunstnikke kaasaegse kunsti maastikul. Ta on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli ning Eesti Kunstiakadeemia maali osakonna. Kristi Kongi pälvis 2011. aastal Eesti Kunstiakadeemia Noore Kunstniku preemia ja 2013. aastal Sadolini kunstipreemia kaubamärki haldavalt Akzo Nobelilt. 2016. aastal oli ta nomineeritud Eesti kaasaegse kunsti preemiale Köler Prize.

Tema viimaste aastate ülesastumistest meenuvad esimesena isiknäitus „Siis. Praegu. Kõikide aegade vahel“ Tallinna Linnagaleriis ja mastaapne väljapanek grupinäitusel „Can’t go on. Must go on“ / „Võimatu minna. Kindlasti minna“ Tallinna Kunstihoones (mõlemad 2014), samuti mahukas installatsioon „Pilk läbi pisarate“ 2016. aasta Köler Prize'i nominentide näitusel Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis.

Preemia kandidaatideks esitati sel aastal Eesti kunstiinstitutsioonide poolt Liisi Eelmaa (1982) installatsiooniseeria „Kopeerida püüet“ eest näitusel „(Hüper)emotsionaalne: SINA“ Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis ja selle edasiarenduse eest Eesti Fotokunstimessil, Mihkel Ilus (1987) isiknäituse „Pista see endale seina“ eest Hobusepea galeriis, Jüri Kask (1949) isiknäituse „Pikalt ja pidevalt“ eest Tartu Kunstimajas, Kristi Kongi (1985) isiknäituste „Aberratsioon. Harjutused valguse ja varjuga“ eest Vaal galeriis ja „Kas oled end näinud?“ eest Hobusepea galeriis ning osalemiste eest mitmetel grupinäitustel, Holger Loodus (1970) maalimeediumi piiride avardamise eest näitustel „Volüüm. Imaginaarne kontsert seitsmele aurikule“ Tartu Kunstimajas ja „Teekond maailma lõppu“ Tallinna Kunstihoone galeriis, Mihkel Maripuu (1987) intrigeeriva ja kaasaegse maalikäsitluse eest isiknäitusel „Maine igatsus: leida ja kaotada“ Hobusepea galeriis koos Laivi Suurväljaga, Mall Paris (1954) isiknäituse „Sinine joon“ eest Toompea lossi kunstisaalis ning kunstnike tandem Grisli Soppe-Kahar (1990) ja Danel Kahar (1990) ühisnäituse „Mustad muumid ja planeet Maa: lilled elavatele“ eest Tartu Kunstimajas.

Konrad Mäe nimelist medalit ja preemiat annavad Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kultuurkapital ja Eesti Maalikunstnike Liit alates 1979. aastast, meenutades sellega Konrad Mäe sünnipäeva 1. novembril ja Mäe olulisust siinse maalikunsti arengus. Preemia antakse maalikunsti teose, teoste seeria, näituse või kunstiprojekti eest, mis on oluliselt rikastanud eesti maalikunsti ning olnud avalikult eksponeeritud ajavahemikul väljaandmisele eelneva aasta 1. novembrist kuni väljaandmise aasta 1. novembrini. Konrad Mäe preemia määramise eeltingimuseks ei saa olla teose või loomingu seostatavus mingi kunstivoolu, stiililise kontseptsiooni või tehnilise menetlusega, samuti traditsionaalsuse või novaatorluse tunnuste olemasoluga. Preemia määramine kunstnikule on ühekordne. Preemiaga kaasneva medali autor on metallikunstnik Enn Johannes.

Alates 1979. aastast on preemia pälvinud paljud silmapaistvad Eesti maalikunstnikud: Olga Terri, Tõnis Saadoja, Lembit Sarapuu, Alice Kask, Kaido Ole, Enn Põldroos, Sirja-Liisa Eelma, Toomas Vint, Merike Estna, Peeter Mudist, Jaan Toomik, Lembit Saarts, Tiit Pääsuke, Valeri Vinogradov, Aili Vint, Olev Subbi, Sirje Runge, Jüri Arrak, Peeter Allik, Lola Liivat, Andres Tolts, Uno Roosvalt, Laurentsius & A.D., Erki Kasemets, August Künnapu ja paljud teised.