Eesti festivaliorkester mängis publiku nõudmisel Bozari kontserdisaalis kaks lisalugu, aga aplaus ei tahtnud sellegi poolest kuidagi lõppeda. Paavo Järvil õnnestus viimaks siiski lavalt lahkuda, et jagada austajatele autogramme.

Kontserdikülastaja Letitia sõnas, et talle avaldas sügavat muljet orkestri spontaansus ja elav esitus. "Ma ei unusta seda kunagi," ütles ta ja tõi välja, et Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia tekitas temas tunde nagu oleksin imedemaal. "Eesti muusikas on puhtuse ja looduse tunne."

Dorothea arvates oli orkester erakordne. "Selles sümfoonias on ka palju valu, eriti lõpuosas," kommenteeris ta Erkki-Sven Tüüri värsket sümfooniat.

Bruno kinnitas, et kõlanud muusika oli väga elav ja kaunis. "Muusikud olid sellest ise sedavõrd kaasa haaratud, nad olid koos mängides õnnelikud ja nautisid seda, seda tunneb ka publik."

Külastaja Ina tõdes, et kuigi orkestrandid on pärit eri riikidest, siis mängisid nad niivõrd hästi koos. "Ma tahaksin, et Euroopa Liit mängiks koos sama hästi," ütles ta ja tõi välja, et Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia oli väga visuaalne. "Nägin merd, metsi, lagendikke. Hommikuid, päevi ja õhtuid, tunnetasin selle muusika kaudu Eesti loodust, selle sügavust ja ilu."