Galerii: meeleolud teatris NO99 pärast teadet lõpetamisest
Teater NO99 teatas kolmapäeval, et loominguline kollektiiv on ühiselt otsustanud tegevuse lõpetada, sest "järk-järgult on toimunud miski, millele nime anda pole võimalik" ning kunagi seatud ideaalide vääriliselt nad edasi töötada ei suuda.
"Vaikus, mis saabub Teater NO99 koridoridesse, on vaikus nagu iga teinegi, kuid meie jaoks on see valus vaikus. Aga see vaikus on ka aus. See vaikus on õiglane. Sest samamoodi edasi minna me ei saa − ja teistmoodi edasi minna me ei taha," seisis teatri esindajate avalduses.
"Aktuaalne kaamera" käis teatris kohapeal uurimas, mis meeleolu siis majas valitseb.
"See on täpselt sama huvitav hetk meie kõigi jaoks nagu see algushetk oli. Et teed mingi otsuse, kuna tunne oli selline, tegelikult see pöördumine, mis me kõik koos kirjutasime, see on ühine äratundmine, oleme nii pikka koos olnud üksteise lähedal, nii lähedal, et rohkem lähedale ei saa, see äratundmine sündis täiesti sõnadeta," sõnas NO99 kunstiline juht Ene-Liis Semper.
Semperi sõnul ollakse väga emotsionaalsed, aga see oli õige moment. "See hetk, kus ise tunned, et mingi maksimum on saavutatud ja edasi tuleb vaadata, mis saab. Me keegi ei tea," ütles Semper.
Teatri eestvedaja ja lavastaja Tiit Ojasoo lisas, et see oli pikk ja vaikne areng. "Maja on täis eripalgelisi kunstnikke ja igaüks kasvab, areneb, muutub ja keegi ei ole oma loomisvõimet kaotanud. Aga see sünergia ja need ideaalid, mis meil alguses olid, saime aru, et koos olles neid enam ei teosta ja siis tunduski, et on õige ja ausam laiali minna," selgitas Ojasoo. Ta lisas, et ühtpidi oli see otsus väga kurb ja teistpidi ollakse rõõmsad. "Suutsime selle otsuse teha hetkes, kus peame üksteisest väga lugu, armastame üksteist ja me lahkume sõpradena," kinnitas Ojasoo.
Ojasoo lisas, et teatrit planeeritakse väga pikalt ette ja eks NO-lgi olid plaanid mitme aasta peale ette tehtud. "Aga eks kuskilt tuleb tõmmata joon vahele, siin see joon on. Mõned asjad jäid tegemata, mõned asjad jõuame ära lõpetada, alati jääb midagi pooleli," rääkis Ojasoo.
Semperi hinnangul on kõige olulisem, et kõik on terved, rõõmsad, tublid ja targad. "Ma kogu aeg tahaks rõhutada, et see ei ole allaandmine, see ei ole kurb, see ei ole leinapäev. Kuigi ta meile muidugi on kurb, sest me oleme nii pikka aega koos olnud, me peame sellega kuidagi hakkama saama, et me enam ei ole koos," ütles Semper.
Semper lisas, et kui ta käib majas ringi ja vaatab inimestele silma, siis nii sooja tunnet ja suurt armastust ei ole ta mitte kusagil mujal näinud. "See on jube ilus," tõdes ta.
Dramaturg Eero Epner rõhutas, et otsus ei olnud dramaatiline. "Oli pikaajaline protsess ja Tiit ning Ene-Liis juba ütlesid, see oli üks teatud asi, millele on raske näppu peale panna. Võib-olla kõige täpsem kirjeldus oli, et energia muutus ja ei olnud võimalik ja mõtet jätkata. Kui meil oli privileeg Eesti riigile ja maksumaksjale 14 aastat sellist teatrit teha, siis täna on meil privileeg see sel moel lõpetada," rääkis Epner.
Ojasoo sõnul on ajaloolist kokkuvõtet veel vara teha. "Olukorras, kus riiklikult doteeritud kunstiline kollektiiv otsustab, et selleks, et oma ideaalidele kindlaks jääda, on kõige targem lõpetada, siis ma arvan, et oleme endiselt sama kõrgel kui alustades," lisas ta siiski.
Semperi sõnul ei tea veel keegi, mis edasi saab. "See mentaliteet, vaimsus, mida on jagatud, jääb alles, me ei kao kuhugi ära, meil on käed jalad terved, inimesed on kõik ilusad ja ausad, ja see on kõige olulisem," ütles Semper.
Ojasoo loodab, et tulevikus räägivad teod, mitte eelreklaam neile tegudele. "Maja oli andekaid inimesi täis, küllap nad kuhugi lähevad, midagi teevad, keegi ei kao kuhugi ära," lubas ta.
NO99 kavas on veel neli etendust. "Mul on hea meel, need, kes ostisd paar tundi tagasi kihnu Jõnnile viimased piletid, jäävad siis viimaseks publikuks," ütles Ojasoo.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi