Kirjanduspreemia nominent Kertu Sillaste: "Mina olen kunstnik" näitab, et kunst ei ole ainult joonistamine
14. märtsil antakse välja Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad, kus lastekirjanduse kategoorias on üks nominente Kertu Sillaste oma teosega "Mina olen kunstnik". Sillaste rääkis, et tahab raamatu abil laiendada kunstipiire ja jõuda seeläbi ka lasteni, kes arvavad, et kui nad joonistada ei oska, on nad selle võrra vähem kunstnikud.
Sillaste on tegelikult illustraator, aga praeguseks välja andnud juba neli autoriraamatut, millest kaks viimast räägivad kunstist.
"Vahel tuleb pähe mõni hea mõte või teema, millest tundub, et saab kõige paremini teha autoriraamatu. Üks teema, mis mind nüüd teist korda on pannud raamatut tegema, on kunstiteema ja ilmselt sellepärast, et ma olen vahel tundnud, et inimesed tunnevad kaasaegse ja tänapäevase kunsti suhtes sellist võõristust. Muret, et nad ei oska sellega kuidagi midagi peale hakata, kuidagi sellesse suhtuda."
Tema kunstiraamatud ongi üritanud tegeleda sellega, kuidas seda barjääri ületada ja teha nii, et lastel seda barjääri ei tekiks. "See on see mõte, miks ma olen hakanud neid raamatuid tegema. Sedakorda räägib see raamat ühest väikesest poisist, kes ütleb, et tema on kunstnik, ja sellest raamatust võiks teada saada, mida kunstnik teeb, mis mõtteid kunstnikul peas liigub ja kuidas saab kunstist lihtsate sõnadega mõelda ja rääkida."
Sillaste märkis, et üks mõte, mis paljudele lastele on justkui pähe pandud, on see, et nad ei oska joonistada. "Eks me proovime sellest erinevate ülesannetega üle saada. Selle "ma ei oska joonistada" juurest võiksidki lapsed – eriti tänapäeval – jõuda selleni, et kunst ei ole ainult joonistamine," märkis Sillaste.
"Kunst võib olla – nagu ka raamatus – hästi erinevad asjad. Ta võib ühelt poolt olla skulptuur ja maal, aga teisest küljest ta võib olla ka mõttelises mõttes mängimine, mingite tükkide kokkupanemine ja sellest mingisuguste omapäraste tulemuste saavutamine. Ta võib olla ka mingisuguste asjade leidmine ja nendega edasitöötamine," lisas ta.
"Kindlasti kunst on suures osas ka väljamõtlemine. Ka siin raamatus ei saa kõik mõtted valmisteosteks. Mõnikord on kunstitegemise juures tore ka see, et mõtlen välja, kujutan ette, võib-olla räägin kellelegi, aga praegu ei saa seda veel valmis teha." Võib-olla saan kunagi hiljem, lisas Sillaste. "See kunsti piiride laiendamine on kindlasti üks asi, millega me lapseni ja selleni võime jõuda, et laps ei pea ennast tundma seepärast vähem kunstnikuna, kui ta ei oska täpselt tiigrit või vaasi joonistada."
Sillaste tunnistas, et tegeles "Mina olen kunstnik" tekstiga päris tükk aega, et leida üles need sõnad, mis kunsti selliselt kirjeldaksid, et ta saaks ka enda kunsti vaatamise kogemuse erinevad aspektid sinna sisse panna. "Kunst on üllatus, kunst on mõistatus, kunst on mäng ja veel üht-teist ja kolmandat. Sõnade leidmine oli selle juures paras pähkel ja hea meel, kui see on kirjandusžüriile kuidagi silma jäänud."
Kirjanikuks Sillaste end ei pea. "Aga mulle meeldib selline termin nagu "pildiraamatu autor". Päris palju tehakse selliseid autori pildiraamatuid, kus see tööprotsess on erinev, kuna ma ju ei kirjuta alguses valmis teksti ja ei tee selle juurde pärast pilte nagu tavaliselt raamatu tegemise protsess käib, vaid ma arendan kogu tervikut korraga ja sageli on ka kujundus väga oluline sellise autori raamatu puhul. See on selline omamoodi terviku kokkupanemine," selgitas ta.
Toimetaja: Merit Maarits