Kirjanduspreemia nominent Kalju Kruusa: "Kümme kükki" on puhas eraeluline raamat
14. märtsil antakse välja Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad, kus luule kategoorias on üks nominente Kalju Kruusa oma teosega "Kümme kükki. Oma luulet ja tuttavat". Ta märkis, et tegemis ton eraelulise raamatuga, kus on sees kogu tema tütre kasvamise ja kasvatamise lugu. Raamatus on ka tõlkeluulet, mida ta on kasutanud sildade loomiseks omaenda luuletuste vahel.
"Kümme kükki" käsitleb Kruusa sõnul peamiselt era- ja pereelulisi teemasid. "See kujuneski kuidagi koostamispõhimõtteks mingis mõttes üsna ootamatult, sest alguses ma tahtsin kirjutada kogu filosoofilistel teemadel," märkis Kruusa.
"Aga neid muid tekste, mida elu mulle pakkus ja järjest ette andis, neid kogunes nii palju. Teisalt mul ei olnud väga palju aega süvenenult mingite muude teemadega tegeleda. Nii et kujuneski nii välja, et sündis järjekordne inimese elust rääkiv raamat – mida ma teen, tunnen, mõtlen."
"Kümme kükki" sisaldab laias laastus luulet 2011. aastast 2017. aastani. "Muidugi ma vahepeal kirjutasin ka teistsuguseid tekste. Näiteks, mis kõik ühiskondlikus plaanis vahepeal on toimunud – Kreeka rahakriis, Krimmi sõda, rändekriis, paberitehas [Kruusa peab siin silmas ettevõtte Est-For Invest puidurafineerimistehast – toim] – ja mida igal pool käsitletakse. Mingis mõttes mul oleks olnud ka võib-olla mingi sõna nendel teemadel sekka öelda ja ma midagi võib-olla kribisin, aga need on kõik [kogumikust] välja jäänud. Nii et see on tõesti puhas eraeluline raamat," tõdes Kruusa.
Ta märkis, et raamatus on põhimõtteliselt sees kogu tema tütre kasvamise ja kasvatamise aeg. "Eelmisel sügisel hakkas ta koolis käima ja see on ilmselt järgmise või ülejärgmise raamatu teema."
Teoses on ka tõlkeluuletusi, mis on Kruusa sõnul valitud selle järgi, et need haakuksid tema enda loominguga. "Tegelikult ma juba tõlgingi neid tekste, mis mind juba isiklikumalt kõnetavad kui võiks arvata. Nagu ma tahaks seda sama asja öelda, mida keegi on juba öelnud ja siis ma kasutan võimalust ja tõlgin mingi teksti," rääkis Kruusa.
"Need aitavad ka tegelikult mingisugust pidevust luua raamatus, sest ma oma tekstid panen rangelt kirjutamise aja järgi, mis tähendab seda, et need üleminekud ei pruugi alati olla kõige sujuvamad, ja siis on just hea, kui on võtta mõni tõlketekst, mis seob seda lõhet sillana. Siis on jälle kõik korras," märkis Kruusa.
Toimetaja: Merit Maarits