Torinos avatakse Konrad Mägi teoste näitus ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Konrad Mägi. Norra maastik. 1909. Õli, lõuend.
Konrad Mägi. Norra maastik. 1909. Õli, lõuend. Autor/allikas: Eesti Kunstimuuseum

Reedel avatakse Torinos, Musei Realis näitus "Konrad Mägi. Põhjamaa valgus". Näituse avab Eesti president Kersti Kaljulaid.

Eesti kunstimuuseumi ning Musei Reali ühistööna valminud näitus langeb samasse aega, mil täitub sada aastat Mäe reisist Itaaliasse. Enam kui poolesajast maalist, portreest ja visandist koosnev väljapanek on kunstniku üks suuremaid isikunäitusi Euroopas. Eksponeeritavad teosed pärinevad Eesti kunstimuuseumi ja Tartu kunstimuuseumi kogudest, Enn Kunila ja Peeter Värniku erakollektsioonidest ning Eesti üliõpilaste seltsi kunstikogust.

Konrad Mägi (1878–1925) maalid sündisid kunstniku intensiivsest ja rahutust loomusest. Pingestatud ja teinekord unenäoliste väljendusrikaste maastike kujutamise kaudu näitab autor eurooplastele põhjamaa looduse lumma: kõrgel kummuvat taevast, mida lõhestavad püsimatud pilved ja päikesevälgatused, järvesilmasid, laiuvaid niite ja põlde ning karmi rannikut.

Mäge peetakse Eesti moodsa maalikunsti isaks ning teda on võrreldud Vincent van Goghi ja Alfred Sisleyga, kelle loomingust võib leida sarnast julget värvikasutust ja valgusefekte. 

Ühegi konkreetse kunstivooluga haakumata seilab Mägi kord ühel, kord teisel hoovusel, kuid valib lõpuks alati oma tee. Ta armastab loodust ja läheneb sellele justkui portreteeritavale, aga ka vastupidi – tema vähesed maalitud portreed oleksid justkui loodusmaalid, mis kujutavad metafüüsilist ja pühitsetud ruumi. Anarhisti, ekstsentriku, unistaja ja idealistina on Mägi 20. sajandi alguse Euroopas oma maalilaadilt ja eluviisilt ainulaadne kunstnik.

Musei Reali direktori Enrica Pagella jaoks on näitus "Konrad Mägi. Põhjamaa valgus" ühtaegu avastus ja väljakutse publikule. "Ühest küljest tutvustame neile ikkagi suhteliselt tundmatut kunstnikku ja tema maailma, mida on vorminud kogemused ja kokkupuuted Eesti, Peterburi, Pariisi ja Roomaga. Teisest küljest esitavad Mäe maalid vaatajale tõelise väljakutse, sest tema pildikeel on küll otsene, aga sisaldab sümboleid eri kunstisuundadest alates juugendstiilist ja fovismist kuni impressionismi ja ekspressionismini välja, mida tuleb tõlgendada konkreetsete isiklike inspiratsiooniallikate taustal nagu miskit, mis on pärit kaugelt võõralt maalt ja järgib vaid oma kodumaa tavasid," arutles ta ja lisas, et Mägi on maalikunstnik, kes on lisanud oma kujundi-, värvi- ja valguskasutusega eraldi peatüki Euroopa kultuurilukku.

Eesti kunstimuuseumi direktori Sirje Helme jaoks kujutab näitus endast Euroopa kunstiloo kontekstis ühtaegu nii tagantjärele tunnustamist kui ka tasategemist. "Maineka kunstiinstitutsiooni sisuline ja suur huvi Eesti vanema kunstiajaloo vastu võiks veel kord veenda kõiki, et mõisted "perifeeria" ja "keskus" on Euroopa kultuuriloos oma tähendust kiiresti kaotamas. Musei Reali äärmiselt kõrgetasemeline programm ja väga professionaalne organisatoorne pool asetavad Mägi loomingu kontekstidesse, kuhu seda polnud sada aastat võimalik panna. See rikastab nii Eesti kui ka Euroopa kunstiajalugu," lausus Helme.

Näitusel saab vaadata režissöör Marianne Kõrveri spetsiaalselt näituse tarbeks loodud dokumentaalfilmi Konrad Mägist.

Kuraator: Eero Epner
Näituse kujundus: Tõnis Saadoja
Graafiline disain: Kätlin Tischler

Näitus "Konrad Mägi. Põhjamaa valgus" ("Konrad Mägi. La Luce del Nord") on Torinos publikule avatud 30.11.2019–08.03.2020.

Toimetaja: Rutt Ernits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: