"Südamering", rež Margit Lillak

Priimägi tõdes, et vastakad arvamused selle dokumentaalfilmi kohta kujunevad ilmselt selle pealt, kui sümpaatsed või ebasümpaatsed on vaatajale selle tegelased.

"Kui minnakse niimoodi elama mingisugust süsteemist-väljas elu, siis paljude jaoks on see lihtsalt päevakoerlus või arusaamatu ja ebaratsionaalne elamise viis. Aga kui me võtame seda filmina, siis on tegemist sellega, kuidas dokumentalistika sünnib otse su silme ees," märkis ta.

Lillak on tema sõnul jõudnud oma tegelastele väga ebaeestlaslikult lähedale. "Need tegelased on ise otsustanud läheneda kogu protsessile nii, et nad ei tsenseeri mitte midagi ja lasevad kõigele ligi. Seetõttu on see ebaeestlaslikult ja ehmatavalt aus, mis ka peletab ilmselt osad inimesed eemale."

Tegelikult räägib "Südamering" Priimägi sõnul sellest, kuidas inimesed üritavad hakata looma mingisugust ühiskonna miniversiooni. "Nad ehitavad tsivilisatsiooni, aga kui armastus vahele segab, kui asjad ära kärssavad, mida siis teha? Selle jaoks on vaja eraldi oskuseid. Kuidas seda ühiskonda juhtida? Neid oskusi tegelikult ei ole."

Priimägi sõnul ei tea selle dokumentaalfilmi tegelased, mida teha ja see ongi tema sõnul erakordselt huvitav. "Idealism on tore asi, aga sul on mängimiseks kätte antud reaalne mänguasi, mis mõjutab kõiki inimesi, kes selles mängus osalevad. Seetõttu on see põnev."

Priimägi sõnul jõudis "Südamering" sama tõdemuseni, mis Jaan Tootseni "Uus maailm" mitu aastat tagasi. "On kaks absoluutselt erinevat asja – üks on see, kuidas seda kommuuni looma hakata suure idealismiga, ja teine on see, et kui see kommuun on juba olemas, siis kuidas seda hoida."

"Uues maailmas" näeb tema sõnul seda, kuidas rollid muutuvad, kuna mõned kommuuni liikmetest ongi rohkem katalüsaatorid ja neil ei ole justkui enam kohta, kui läheb administreerimiseks ja vastupidi. "Samamoodi siin ka – see on pikk protsess ja sellega ei tulda siin toime ning seda on põnev jälgida."

"Varda kui Agnès", rež Agnès Varda

Priimägi tõdes, et Varda on end oma filmides varemgi väga toredasti kajastanud. "See ei ole kaugeltki esimene, mille ta on endast teinud. Siin on ta juba üle 90 ja kui mõelda, milline võiks ise 90-aastasena olla, siis miks mitte selline – terane, humoorikas."

Varda teeb filmis läbijooksu oma filmidest, fotokarjäärist ja ka erinevatest visuaalkunsti installatsioonidest, milles ta on ka kõva käsi ning väga hinnatud. "Ta räägib enda metodoloogiast – kui visuaalkunst huvitab, siis seda on äärmiselt huvitav vaadata, kuidas ta tutvustab oma mõtlemise viise. Ennekõike ka seda, kuidas järjekindlalt karbist välja astuda kogu aeg ja vaadata asju uue ning huvitava nurga alt."

"Talve", rež Ergo Kuld

"Ma arvan, et inimesed on juba reklaamikampaania käigus omaks võtnud selle, millised need tegelased nüüd välja näevad. Tuleb tunnistada, et seal ikkagi suhteliselt delikaatselt käiakse ümber selle pärandiga," tunnistas Priimägi.

Vinti annaks tema sõnul õudselt üle keerata – võtta katkendeid või kogu aeg viidata. "Hästi palju on häda neil Hollywoodi-filmidel, et neid nostalgiamarkereid on liiga palju. Siin on parasjagu. Filmina on see kokkuvõttes õnnestunum kui see "Sügis" oli. Selge see, et esimese kaheni on tal keeruline küündida."

Kui "Kevadet" tegid Kruusement, Panso, Kiisk jt, siis see on eraldi tase, aga "Talves" on sümpaatsed tegelased, tõdes ta. "Uus noor näitlejaskond, keda on tore vaadata. Mul isiklikult tekkis muidugi küsimus, et kui tegevus toimub sõja ajal, siis poliitilist või ühiskondlikku tausta sisuliselt tegelikult üldse ei avata. Siin on tegelased, kelle minevikust koorub välja tegusid, millele peaks keskenduma natuke rohkem. Minnakse sujuvalt üle ikkagi meelelahutuse radadel, aga sellisena ta on okei."