Katerina Gregose kureeritud näitus armastusest digiajastul jõuab kolme riiki ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Marge Monko. Pilt installatsioonist „Ma ei tea sind, seega ma ei saa sind ka armastada“, 2018.
Marge Monko. Pilt installatsioonist „Ma ei tea sind, seega ma ei saa sind ka armastada“, 2018. Autor/allikas: Marge Monko / Freiburgi Uue Kunsti Muuseum

Reedel, 2. oktoobril avab Saksamaa Freiburgi Uue Kunsti Muuseum Katerina Gregose kureeritud näituse "Tänapäeva armastus ehk Armastus külma intiimsuse ajastul", mis on Tallinna Kunstihoone jaoks esimene suur rahvusvaheline näituse kaasproduktsioon. Kunstihoones saab näitust vaadata järgmisel suvel.

Kunstihoone juhi Paul Aguraiuja sõnul on erakordne, et Eesti kunstiinstitutsiooni algatusel ja eestvedamisel luuakse rahvusvaheline näitus, mis jõuab kolme riiki. Läbirääkimised on´alanud ka veel lisanduda võivate näitusekohtadega.

"Usun, et antud näitus võimendab lisaks hiljutisele Forbesi artiklile Tallinna kui kaasaegse kunsti tõusva keskuse kuvandit ning tuleb kasuks Eesti kunstnikele ja näitusepublikule. Saame niimoodi viia üha rohkem Eesti kunstnikke rahvusvahelisele areenile ning tuua siinsele publikule nautimiseks tipptasemel kaasaegset kunsti."

Näitus "Tänapäeva armastus" uurib armastust ja intiimsuhteid praegusel interneti, sotsiaalmeedia ja kõrgkapitalismi ajastul, nn külma intiimsuse esimesel ajastul. Näitus vaatleb, kuidas digivaldkond, tehnoloogiahiiud ja neoliberalism on muutnud armastust ja sotsiaalseid suhteid, lahustades samal ajal avaliku ja privaatse tõkked. Vaatluse all on ka, kuidas tänapäeva aja- ja ruumiprobleemid on mõjutanud seda, kuidas inimesed omavahel suhtlevad ning kuidas virtuaalne on segunenud reaalsega.

Näitus valmib koostöös Freiburgi Kaasaegse Kunsti Muuseumi (Saksamaa) ning IMPAKT festivaliga Utrechtis (Holland).
 
Tallinna Kunstihoones saab näitust vaadata järgmisel suvel 12. juunist kuni 5. septembrini 2021. 

Näituse kuraator on Katerina Gregos ja seal osalevad kunstnikud Gabriel Abrantes, Hannah Toticki Anbert, Melanie Bonajo, Laura Cemin, Benjamin Crotty, Marijke De Roover, Kyriaki Goni, David Haines, Juliet Jacques, Mahmoud Khaled, Lauren Lee McCarthy, Kyle McDonald, Maria Mavropoulou, Marge Monko, Peter Puklus, Margaret Salmon.

Katerina Gregos on Brüsselis elav kuraator, kunstist kirjutaja ja lektor. Kuraatorina uurib ta kunsti, ühiskonna ja poliitika seoseid, keskendudes eeskätt demokraatia, inimõiguste, kapitalismi, kriisi ja muutuvate üleilmsete tootmistsüklite teemadele. Alates 2016. aastast on ta Münchenis ja Ateenas tegutseva Schwarzi fondi visuaalkunsti programmi kuraator. Ühtlasi oli ta esimese Riia biennaali peakuraator (2018) ning aitas kaasa biennaali asutamisele.

Toimetaja: Merit Maarits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: