"Raamat pealkirjaga "Alati on järsku" on mu debüütluulekogu ja üldse debüüt. Mul on läinud raamatu avaldamisega päris palju aega, ma ei ole enam 20-aastane nagu paljud debütandid on. Ma arvan, et mul on läinud küpsemiseks omajagu aega," rääkis Põldver. "Ma olen kirjutanud alates 8-aastasest saadik, aga kirjutamisega võib-olla ongi nii, et võin kirjutada palju ja kaua, aga see, et tekst kõneleks või näitaks seda, mida olen plaaninud, et see ütleb, on vaja kirjutada 20-30 aastat, et see tekst enamvähem oleks see, mida ma tahan." 

"Ma arvan, et võib-olla siin raamatus need tekstid peaaegu on need, mis ma enamvähem tahan, et nad oleksid. Kui ma panin raamatut kokku, siis tegelikult mul oli päris palju erinevaid tekste ja läks tükk aega, et aru saada või välja mõelda, mida see raamat võiks öelda ja kuidas leida, et need tekstid oleks ühtlased ja sobiksid omavahel kokku."

"Alati on järsku" on jaotatud kolmeks osaks. "See on läbilõige, lüürilise mina kolm faasi. Esimene on 1990. aastate lapsepõlv, mis on maa lapsepõlv, maal kasvanud. Mingid kummalised, praegu tagantjärele mõeldes kummalised hetked või episoodid. Kukk, kes ronib naabrimehe vana romu katusel või piimapulbri varastamine naabriaidast," selgitab ta. "Sellele järgneb üliõpilaseaeg, kus on erinevad suhted ja kohtumised ja mõned hetked, mis on jälje jätnud. Ja kolmas osa on uus periood, lapsekasvatamine ja rahulikum täiskasvanuelu periood." 

Põldveri jaoks on hästi oluline selle raamatu kujundus ja illustratsioonid, mis on teinud Anu Jalas. "Anu on mul väga hea ja lähedane sõbranna. Me oleme väga palju aastaid teineteisega väga olulisi hetki jaganud ja kuna need tekstid on enamik valminud just sel perioodil, kui oleme omavahel suhelnud, siis mulle tundus, et Anu umbes saab aru tunnetusest või tajust, mida need tekstid kannavad." 

Raamatus võib leida pilte näiteks Jalase perealbumist. "Mina ei oska tõlgendada, kuidas need tekstid ja fotod koos tõlgenduvad, aga ma tundsin ära, et see on täpselt see, mida ma soovin, et see on kergelt selline camp."

Enamus tekste raamatus on valminud viimase paare aasta jooksul. "Mõned tekstid on palju varasemad, aga väga vähesed neist. Näiteks luulekogu esimene luuletus, mis räägib kodust, on sündinud 2006. aastal. Suurem osa on kirjutatud aasta enne luulekogu käsikirja valmimist."

"Minu enda jaoks oli hästi üllatav, kuidas need teemad, millest ma kirjutan, on kogu aeg olemas olnud ja minus olnud," rääkis Põldver. "Olen üritanud neid väljendada mingil viisil ka varem ja kindlasti olen neid läbi kirjutanud erinevatel viisidel, aga mulle tundub, et nüüd nad said mingi vormi või kuju, mida olen otsinud aastate jooksul. See oli päris tore tunne. Mingid olulised teemad või asjad, mida olen ammu tahtnud öelda, nüüd said siis valmis, minu jaoks vähemalt." 

Põldvertoob välja, et talle endale meeldib selle raamatu juures eelkõige see, et see töötab ühtse tervikuna. "Mul on palju erinevaid tekste veel käsikirjades, aga erinevad tekstid on erineva tooni ja erineva tunde pealt kirjutatud ja nad ei sobiks ühte raamatusse kokku," tõdes ta. "Mulle väga meeldivad luuleraamatud, kus on üks teema ja toon. Ma tõesti loodan, et kui annan järgmise raamatu välja, siis ma ei korda ennast enam sama tooni või teemaga, vaid tuleb kuidagi teise nurga alt. Isegi kui sisu kattub, siis loodan, et suudan midagi teistsugust öelda."