Kodune kultuurisoovitus | Pretensioonitu noortekomöödia "Map of Tiny Perfect Things"
Läks kuidagi niiviisi, et kahel järjestikusel päeval räägin filmidest, mille mõlema lähtepunktiks on 1993. aastal valminud Harold Ramise komöödia "Groundhog Day". Kui "Two Distant Strangers" kasutas seda mudelit ühiskonnakriitikaks, siis "Map of Tiny Perfect Things" on üsna üheplaaniline meelelahutus, mis paneb kokku noortekomöödia ja indie-draama tugevused.
Huvitav, et kuigi neid "tegelane jääb ühte päeva kinni" filme on pärast "Groundhog Day'd" ikka ja jälle tehtud, siis viimasel viiel aastal on neid tulnud ikka lugematu hulk. Õnneks on need kõik aga vapustavalt tugevad: olgu see siis telesari "Russian Doll", mis oli isegi oma legendaarsest eelkäijast parem, õudussaaga "Happy Death Day" või väga mitmetahuline komöödia "Palm Springs", kõik on suutnud leida oma niši ja tabanud selles kümnesse. Ka värske tõlgendus "The Map of Tiny Perfect Things" leiab kiirelt just sellise vaatepunkti, kust seda teemat polegi varem uuritud.
Sarnaselt "Palm Springsile", kus korduvasse päeva jäävad lõksu mitu tegelast, on ka "The Map of Tiny Perfect Thingsi" fookuses kaks teismelist, kes peavad üheskoos lahti murdma, miks just see päev ikkagi korduma on jäänud ning kuidas sellest pääseda. Kuigi sisuliselt on käsitlus küllaltki sarnane sellele, mida Bill Murray "Lõputus küünlapäevas" tegema pidi, siis antud juhul tõuseb esile just vorm. Režissöör Ian Samuels laenab visuaalselt Ameerika indie-kinost, kuid rikastab seda mudelit noortekomöödia süütute klišeedega – esimene armastus, eneseotsingud, pereprobleemid. Me ju teame, kuhu selline lugu välja viib, aga teekonda lõpplahenduse suunas on kõigele vaatamata tore jälgida.
Tuttavlikkusele vaatamata köidab "The Map of Tiny Perfect Things" just oma häbitu magususega: stsenarist Lev Grossman on kirjutanud kokku tõupuhta noortekomöödia, mis ei kaldu "American Pie" laadsete kolledžilabasuste suunas, vaid on lihtsalt lugu kahe noore inimese üleskasvamisest, kus paratamatuks osaks on ülevoolav emotsionaalsus, kergemeelsus ja sinisilmsus. Samas ei ole linateost iseenesest kuidagi naiivne, pigem vastupidi: lugu on tundeküllane ja intelligentne, kus elu baasküsimustest – a la mida on õnneks vaja, kuidas tekib armastus – räägitakse mõtlemapanevalt.
Olen korduvalt noortefilmides ja -sarjades pettunud, kuna ka kõige põnevamat teemat esitletakse kohati pahatihti ebausutava totrusega, justkui alahinnates vaatajat. "The Map of Tiny Perfect Things" seevastu mõistab, kui keeruliste probleemidega peavad noored igapäevaselt silmitsi seisma, ning julgeb neid käsitleda ilma patroniseeriva toonita. Seega kui otsite mõnusat tööpäevajärgset meelelahutust, mis aitaks murda lahti küsimus, kuidas ka meie praegused n-ö korduvad päevad üle elada, siis võib "The Map of Tiny Perfect Thingsi" Amazon Prime Videost igati ette võtta.