Võib ju küsida: kui palju teame Eestis üldse 1968. aastal Chicagos toimunud Vietnami sõja vastastest rahutustest ning sellega kaasnenud ajaloolisest kohtuprotsessist? Enamik inimestel pole sellest ilmselt halli aimugi, aga pole midagi, sest "Trial of the Chicago 7" suudab kahe tunniga mõjuda ühelt poolt erakordselt harivalt, kuid teisalt ka lahutada meelt ja olla parimas mõttes suur Hollywoodi kinokunst. Kõige põnevam ajalootund, mida oskaksite tahta.

Paljuski peitub võti lavastajas-stsenaristis Aaron Sorkinis, kes on tuntud kui üks Hollywoodi täpseima käega kirjutajaid. Tema varasemad tööd filmidega "A Few Good Men" (1992), "Charlie Wilson's War" (2007), "The Social Network" (2010) ja "Moneyball" (2011) kinnitavad, et ta suudab võtta ajaloolise algmaterjali ja tabada seal mingit filmilikku essentsi, mis ei lase naljalt vaatajat lahti. Kuigi "Trial of the Chicago 7" võib kohati mõjuda raskepäraselt – tegelasi, kellest pidevalt räägitakse, on filmis umbes 30-40 –, siis Sorkin on kõik karakterid nii selgelt lahti kirjutanud, et hetk hiljem jooksevad otsad kokku ning kõik on taas mõistetav.

Filmi "Trial of the Chicago 7" suurim tugevus on aga vapustaval hea loojutustus, ent suur roll on kanda ikkagi ka tippnäitlejate ansamblil. Kõigist neist muidugi rääkida ei jõua, aga oma karjääri ühe parima rolli teeb kindlasti Sacha Baron Cohen, kes kehastab hipilikku Abbie Hoffmanni tõelise lusti ja rõõmuga. Cohenil on oskus mängida ka tõsiseid rolle mingi keel-põses vimkaga, mis ei muuda neid tegelasi mitte naeruväärseks, vaid annab neile juurde mingi inimlikkuse, millest pahatihti filmides puudu jääb. Tõenäoliselt tunnustatakse aga Cohenist siiski uue "Borati" filmi eest...

Kelle jaoks tundub "Trial of the Chicago 7" esmapilgul pelutav, siis andke filmile võimalus. Aaron Sorkin on selle loo nii mahlakalt kirjutanud, et ka ilma igasuguse eelteadmiseta saate värvikireva ettekujutuse sellest, kui absurdne on Ameerika ühiskond. Usun, et film ei lahku Oscaritelt tühjade kätega.