Kodune kultuurisoovitus | "Judas and the Black Messiah" kui erakordselt köitev ajalootund

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
"Judas and the Black Messiah" Autor/allikas: Capital Pictures / Scanpix

Vaatamata sellele, et enamik Oscaritele nomineeritud filme on kättesaadavad voogedastusplatvormidelt nagu Amazon Prime ja Netflix, siis on ikkagi üksikud valged laigud, mida Eestis pole seni võimalik näha. Nüüd on aga Elisa videolaenutusse jõudnud režissöör Shaka Kingi "Judas and the Black Messiah", mis on nomineeritud kuuele Oscarile.

Režissöör Shaka King, kelle käe all on varem valinud vaid indie-film "Newlyweeds", võttis esimeseks suuremaks filmiprojektiks ikka väga suure kondi, mida pureda. "Judas and the Black Messiah" räägib loo Bill O'Nealist (Lakeith Stanfield), kes nabitakse autoröövimise käigus kinni ning talle pakutakse vangla asemel võimalust: liitu Mustade Pantrite organisatsiooniga ning lekita meile siseinfot. Tõsielulist ainesest on lavastaja pigistanud välja maksimumi, mis võimalik on, luues ühest küljest rikkaliku ajalootunni Ameerika eluolust 1960. aastatel, kuid pakkus teisalt ka tõeliselt meelelahutusliku filmielamuse.

Eriti tugevalt särab ekraanil Mustade Pantrite Illinois allüksuse juhti Fred Hamptonit kehastav Daniel Kaluuya, kes igast žestist, näoilmest ja öeldud lausest lausa purskab energiat. Paljuski suudab just tema mängida reaalsed sündmused suuremaks kui elu: Hamptonist saab selles filmis omalaadne superkangelane, kellele Mustade Pantrite järgijad omistavad ebainimlikke võimeid nii liidri kui oraatorina. See ei tähenda, et "Judas and the Black Messiah" kalduks kuidagi reaalsusest kõrvale, pigem näitab linateos just seda, kuivõrd suurt ja mõjuvõimsate persoonidega oli tegemist.

Üllatav on aga see, kuidas Shaka King on antud juhul suutnud kokku põimida biograafilise draama ja krimifilmi elemendid, võttes mõlemast otsekui kokkusobimatust žanrist üle ka esteetilised ja loojutustuslikud tugevused. "Judas and the Black Messiah" krutib pinget parimate Ameerika tumedate autorikrimkade vaimus, kuid see töötab kõik ikkagi ajaloo huvidest. See ongi linateose üks suurimaid tugevusi, näidates, et üks ajalooliselt täpne linalugu ei pea muutuma kuivaks ja kliiniliseks, vaid võib enda hüvanguks kasutada ära kõiki žanrikinost tuttavaid võtteid.

Kas "Judas and the Black Messiah" on selline linateos, mis jääb aastateks meelde? Ilmselt mitte, aga see ei tähenda, et filmi peaks kuidagi maha kandma. Muidugi, mõnes mõttes on tegemist klassikalise oscarbait'iga, kuid teisalt on siin tugev atmosfäär, suurepärase rütmiga stsenaarium ja oma karjääri parima rolli tegev Daniel Kaluuya. Lisaks saab ka lihtsalt targemaks, sest vaevalt sellise ajaloolise kurioosumiga kursis on...

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: