"Cherry" põhineb Ameerika sõjaveterani Nico Walkeri samanimelisel poolautobiograafilisel teosel, mis räägib loo mehest, kes pärast sõjakoldest naasmist langeb narkootikumide küüsi, mis viib ta lõpuks ka kümnete ja kümnete pangaröövideni. Vendade Russode linateos ei ürita seda lugu kinolinal kärpida, vaid kahe ja poole tunni jooksul maalitakse meile väga rikkalik portree Tom Hollandi kehastatud nimikangelasest.

Kärsitumad vaatajad murduvad ilmselt juba "Cherry" esimese kolmandiku ajal, sest filmi lugu areneb rahulikult ning kui välja arvata üksikud hullumeelsed-pöörased momendid, siis ei lähe hoog kuni lõpuni eriti kiireks. Küll aga suudavad vennad Russod, kes varem tuntud välk-pauk popkornikinoga, tabada antud juhul mingit kirjanduslikku rikkalikkust, mida näeb filmides harva. Ekraanil ei ole mitte üheplaaniline karikatuurne tegelane (Kapten Ameerika, khm!), vaid läbi filmi toimub täielik metamorfoos. Kümned kõrvalliinid on kõik põhjendatud ja need viiakse lõpuni, üleliigseid lahtiseid otsi ei jäeta.

Eraldi tasuks välja tuua Ameerika kriitikute küündimatust: "Cherry" on kümnete eri hädade pärast tappa saanud, aga samas vendade Russode "Avengersi" filme on taevani kiidetud. Äkki oleks aeg korra peeglisse vaadata? Kui sa eelistad tühiseid rahamasin-koomiksifilme rikkalikele moodsa Ameerika ühiskonna portreedele, siis on midagi kuskil väga valesti läinud.

Kiiduväärt on "Cherry" puhul aga just peaosatäitja Tom Holland, kes sai selle rolliga justkui täiskasvanuks: tema osatäitmine "Ämblikmehe" filmides on olnud nunnu, aga antud juhul vajutab ta gaasi täiega põhja ja kujutab vapustava ehedusega ühe inimese mõranemist ja täielikku laostumist.

Parimas mõttes üleelusuurune kinokunst, mida on lausa patt kodus väikesest telekast vaadata. "Cherry" nõuab kinode avamist ja suuri ekraane!