Kodune kultuurisoovitus | Lätlaste argised mälukillud läbi aastasaja

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Anna Žigure "Läti rahva käekäik"

Loomingu Raamatukogus ilmus selle aasta alguses Läti kirjaniku Anna Žigure "Läti rahva käekäik", mis suhestub igati möödunud aasta hittraamatuga, Aino Perviku "Miniatuuridega mälupõhjast". Mõlemad loovad rikkaliku ajaloolis-kultuurilise mosaiigi väikestest argikildudest.

Kui Aino Perviku "Miniatuurid mälupõhjast" on enamikele eestlastele tuttav ning lugemine toob meelde ka hetki enda minevikust, siis Anna Žigure teosega on keerulisemad lood. Muidugi, kuivõrd erinev siis lätlaste elu ikka olnud on? Nõukogude okupatsioon, lühikesed rahuperioodid, küüditamine ja laulupidude traditsioon on teemad, mis seovad kokku ka nende viimase aastasaja, kuid paratamatult saadab "Läti rahva käekäiku" teatav eksootiline väärtus. Kohanimed on võõrad, kuid sündmused on justkui tuttavad – selline kombinatsioon tekitabki segadust.

See pole aga muidugi etteheide teosele kui sellisele, kuid hoiatan juba ette: Žigure "Läti rahva käekäik" võib tunduda küll kiire lugemine – olles alla 100-leheküljeline –, aga selle läbitöötamine võtab aega. Iga väikest kildu, millest lühemad võivad olla vaid mõnelauselised, tasub paar korda kas uuesti üle lugeda või siis lihtsalt rahulikult mõnda aega mõttes edasi-tagasi põrgatada. Need on juhuslikult argikillud, kuid tuleb mõelda sellele: mingil põhjusel on just see hetk inimesele meelde jäänud, seega mis võis olla põhjus? Tekstist endast huvitavam on püüda kujutada ette neid inimesi, kes on nende lugude taga.

Mitmekümne inimese mälestustest kokku pandud teos on aga väga väärtuslik lisa Eesti ja Läti kultuurivahetusse. Kahjuks ei näe me praktiliselt mitte kunagi Eesti kinolevis Läti filme, lõunanaabrite bändidest teame ka vaid Brainstormi ja muusikutest Raimonds Paulsi. Tõsi, viimastel aastatel on taas eesti keeles ilmunud mõned läti teosed, kuid see kontakt võiks palju tihedam olla, sest meie maailmamõistmine põhineb suuresti samadel alustel. Seda fakti kinnitab väga tugevalt "Läti rahva käekäik".

Usun, et igaüks ei peagi Anna Žigure teost kaanest kaaneni läbi lugema, kuid kui raamat peaks näppu jääma, siis istuge korra sellega maha ja lugege pool tunnikest. Seal on kõrvuti traagilised sündmused ja südamlikud mälestused, pulmad ja matused, rõõm ja kurbus. Tihe ja tuumakas mälestusteraamat, mis ei koorma ajalooliste faktidega, vaid räägib ennekõike lihtsate inimeste väikestest muredest ja rõõmudest.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: