Kodune kultuurisoovitus | Väike PD minimalistlik uusvana gängstaräpp
Siin-seal on nalja heidetud, et kui Väike Pede muutis oma nime Väikseks PD-ks, siis ta muutus pehmoks. Nimemuutuse põhjus aga ilmselt hoopis selles, et loominguliselt on need tema karjääris kaks täiesti erinevat perioodi: suvaliste biitide peale tulistatud nonsense-sõnade asemel on uus materjal gängstaräpp, kus boom bap kohtub moodsa bassise hip-hopiga.
Kõige huvitavam tendents, mis Soundcloud'i räpi ümber viimasel ajal toimub, on selles, kuidas paljud artistid jõuavad oma magamistoast tugevate produtsentide stuudiotesse. Näiteid on mitmeid, alates Sipelga 14'st, kes samuti Legendaarse alt plaadi välja andis, kuni HOAX'ist alustanud ja tänaseks "Eesti laululgi" osalenud Helezaga.
Selle sammuga muutub aga kogu nende helikeel: toored ja tihti suvalistest kohtadest kokku röövitud biidid asenduvad mahlakate taustadega, plekisest vokaalist saab mitmekülgne, otsekui kameeleonlik instrument, mis paneb nende loomingu särama. Kas need muudatused on alati head? Eks see jääb iga kuulaja otsustada.
Väikese PD debüütalbum "Matusebüroo" on mingis mõttes kaval ninanips kõigile neile vanakooli räpparitele, kes mõnitasid tema algusaegade materjali. Küll öeldi, et see pole mingi õige muusika ja väideti, et sellist saasta pole üldse vaja kuulata. Aga palun, nüüd tuli Väike PD ja tegi kõige parema boom bap'i albumi, mis Eestis viimastel aastatel tehtud on. Selline käik on ühelt poolt ootamatu, aga teisalt näitab seda, kuidas moodsas popmuusikas ei ole ükski reegel kivisse raiutud.
Küll aga ei ole "Matusebüroo" mingi klassikaline boom bap album. Siim Parisoo ehk DEW8'i produktsioon ja põhjad meenutavad mulle isegi Rakvere skeene toodangut: siin on Lejal Genesi alla koondunud produtsentide arhailist elektroonikat ja otsekui kuldaja Öökülma laadseid grime'likke põhju. See asi läheb isegi nii kaugele, et Väike PD hakkab vokaalselt meenutama mulle vägisi MC Lordi. Sinna vahele mahub aga veel mingeid väikeseid jazz-plahvatusi ja veidrat minimalismi, seega kuulaksin igati ka plaadi instrumentaalset versiooni.
Nii tugeva loomingulise terviku juures väärinuks aga pikale venitatud skit'id pisut toimetamist: ma saan aru nende kontseptsioonist, aga seda täpse ja tiheda muusika puhul lõhuvad kohati kolmeminutiliseks (!) venivad vahepalad lihtsalt rütmi ära.
Ootan "Matusebüroo" valguses väga, et ühel hetkel jõuaksid kõik Soundcloud'i räpparid lõpuks täispika albumini. Siis hakkab huvitavaid asju juhtuma!
