Esimesed episoodid võivad meenutada tõesti pigem mõnd lihtsakoelist romantilist draamat: naine kohtab baaris meest, kellega neil on hea klapp ning enne kojuminekut nad ka suudlevad. Päev hiljem selgub aga, et tegemist on naise uue bossiga, kes on muuhulgas abielus ekstsentrilise naisega. Välja kujuneb veider kolmnurk, kus Louise (Simona Brown) alustab oma uue bossi Davidiga (Tom Bateman) salasuhet ning saab lähedaseks sõbraks ka tema abikaasa Adele'iga (Eve Hewson).

Vaikselt hakkab aga "Behind Her Eyes" imelikke pöördeid võtma. Peategelane Louise on end lootuselt selle abielupaari ämblikuvõrku põiminud ja sealt ei paista mingit väljapääsu. Tahtmata midagi ette reeta, siis nunnust romantilisest draamast kasvab mõne osa järel põnev krimilugu, kuid viimastes episoodides saab sellest hoopis uskumatult kõhe, vastikusttekitav ja painajalik psühhopaadithriller. Lõpp on midagi nii ootamatut ja pöörast, mida esialgu poleks parima tahtmise juures osanud oodata.

Eks selline läbi sarja kasvamine võib ka paljusid vaatajaid närvi ajada: kes ootasidki sealt pigem mõnusalt turvalist romantilist krimkat – millesarnaseid tuleb nii USA sarjatööstusest kui ka brittidelt rohkem, kui eales ära jõuaks vaadata –, siis võibki selline ootamatu esoteerilis-ulmeline kõrvalepõige rivist välja lüüa. Kes on aga harjunud žanrikinoga, siis peaksid pigem "Behind Hey Eyesi" julgetes lähenemistes positiivselt üllatuma.

Kes oleks võinud arvata, et üks sedavõrd parketikõlbulik ja viisakas sari võib pinna all esitleda meile viimaste aastate kõige vastikumat mõrvarit? Loodan väga, et sarjale ei tehta vägisi teist hooaega, kuna praegune lõpplahendus on lihtsalt liiga meeldejääv ja eriline, et seda uute osadega ära rikkuda...