Esmalt kaeme Kreenholmi kvartalisse, kus paikneb 19. sajandi lõpul õmblusvabriku tehnilisele direktorile John Carrile rajatud historitsistlik villa. Nüüdseks renoveeritud hoone on saanud pesitsuspaigaks loomeinimestele, kutsudes sinna resideeruma ning praktiseerima kunstnikke kogu maailmast. Samuti täidab see kultuurikeskuse ja haridusasutuse rolli kohaliku publiku jaoks.

"Tunnete portree" kunstnikud: Jevgeni Zolotko, Diana Tamane ja Lydia Hannahi

Laura Tootsi kureeritud näitus "Tunnete portree" sobitub sisekaemusliku häälestuse ning hillitsetud vormide poolest maja kammerliku atmosfääriga.

Narva residentuuris (NART) toimuvad näitused teeb eriliseks just see, et kunstnikud ja kuraatorid seal ettevalmistuse ajal elada võivad. Nad mitte ainult ei esitle loomingut, vaid kodustavad ruumid enda kohaloluga. Külastaja saab seda kollektiivset meeleolu maitsta videointervjuudest, kus näituse asjaosalised külastaja soojalt – projekti tagamaid avades – vastu võtavad.

Portreekunsti mõistet võib näitusi tõlgendada mitmekülgselt. Mõneti kujutab hoone ise 128 aastaga Narva arhitektuuriloolist nägu. Kontsentreeritud tunded kunstnike – Jevgeni Zolotko, Diana Tamane ja Lydia Hannahi – töödes on omavahel meeldivalt tasakaalus ning arvestatud on ka ruumiplaani võimalustega.

Enim kõnetab Zolotko range ja ruumi hõlmav teos, mille moodustavad vastakuti joondunud inimpealised sambad. Need kujud on Vana-Kreeka traditsiooni järgi valmistatud teeviidamärgised ja mõjuvad sümbolina reljeefselt just kultuuriteede ristumiskohas Narvas. Installatsioon koos seda saatva heliteosega teeb alandlikuks, sest sellest hoovab teatavat majesteetlikust ja sakraalsust. Teose vaimukas taust avaldub aga alles saateteksti lugedes ning jätan külastajale avastada, miks kannab see nime "Armastus".

"Elu või karma? Narva lood"

Narva muuseumis on võimalik endasse haarata piirkonna kunstiajalooline rikkus Rael Arteli kureeritud uuel püsinäitusel "Elu või karma? Narva lood", mis on oma pealkirjas salgamatult artist Nublu menukast hitist "für Oksana" inspiratsiooni võtnud. Muusikapala saateks tehtud videot eksponeeritakse samuti sellel näitusel, põhjendades hästi ära, kuidas akadeemiline maal ning laiatarbe muusikavideo võivad ühtviisi edukalt Narva linna portreteerida. Kokku seisab väljas ligi 200 teost barokkajast tänapäevani ning kõige enam avardavad visuaalkultuuri horisonti minu jaoks seni nägemata linnavaated Narvast sõja keskel – pildid ühe kultuurimälestise kadumisest. Naudin vaatlemise ajal ka sisukaid saatematerjale, sest nii põhjaliku audiogiidita jääksid baroksete maalide põnevad üksikasjad tabamatuks.

"Oma___ihule kõige lähemal"
Kunstnikud: Tanja Muravskaja, Kärt Ojavee, Kris Lemsalu, Ragne Kikas, Dmitri Gerasimov, Claudia Lepik, Laivi, Formés ja Jaanus Samma

Narva muuseumi teises kunstisaalis uurib kuraator Sten Ojavee näitusel "Oma___ihule kõige lähemal" üheksa kaasaegse kunstniku ning disaineri nägemust moe ja rahvusliku identiteedi võimalikest kattumispunktidest. Seejuures pole mood ning kunst siin kuidagi sundabiellu pandud, vaid valdkondlikud väljendusviisid põimuvad loomulikult. Ühendavaks jõuks moe ja kunsti vahel on rõivaesemete poliitilisus, sest riided, mida seljas kanname väljendavad sageli seisukohti. Kaasaegse kunsti keel on nende kriitilisteks lahtimõtestamiseks viljakas vahend.

Värskelt ning mõtlemapanevalt mõjub nt doktorikraadiga disaineri ning tekstiilitehnoloogia asjatundja Kärt Ojavee kollektsioon, kus rahvariiete kirevus on tumeda värvi alla mattunud, võimaldades nii esile tulla rahvarõiva peenel tegumoel. Lahendus lubab traditsioonil täiesti teisiti avalduda. Teine disaineri komplekt äratab huvi taaskasutatud välimuse ning orgaaniliste tuhmunud värvidega. Tulebki välja, et materjale on selle saavutamises leotatud soos ja happelises mullas. Ehk väljendubki rõivaeseme rahvuslikkus pigem kohalikus ja looduslähedases tootmisviisis?

Pilku köidab Jaanus Samma rahvarõiva motiividega aluspesu, mis kunstnikule omapäraselt väljendab kriitilisi alatoone ja sisaldab vabastavat huumorit. Kunstnik uurib enda loomingus kohaliku geikogukonna ajalugusid, millest tuntuim projekt on ilmselt  Samma 2015. aasta Eesti paviljoni väljapanek Veneetsia biennaalil. Peamiselt küsib mustritega kaunistatud meeste stringide komplekt vaatajalt – miks välistatakse patriootlik hoiak ning homoseksuaalsus teineteisest, kas kõik inimesed ei võigi rahvuslikkust südames kanda ja ihule lähedal hoida?

Narva Kunstiresidentuuri näitus "Tunnete portree" püsib avatuna veel 14. novembrini. Kaasaegse moekunsti näitus jääb Narva muuseumi majas avatuks kuni 16. jaanuarini 2022 ja sealne püsinäitus ootab publikut aastaringselt.