17. juunil teatas Paide teater, et käesolev aasta jääb nende tegevusele viimaseks. Otsuse langetas teatri kollektiiv valdavalt majanduslikel põhjusel, sest Paide linn otsustas teatri majanduskulusid kärpida. Teate esimestest kärbetest sai teater veebruaris, kuid siis otsustati, et teater tegutseb edasi. Maikuu alguses sai teater teada teisest kärpest. Maria Paiste sõnul osutus teine kärbe nii kaalukaks, et teater pidi hakkama mõtlema sellele, kas ja mida teater teha saab. Linna kaks kärbet on kokku umbes 31 000 eurot.

Teeveti sõnul toimus maikuu teisest nädalast kuni otsuse avalikustamiseni protsess, mille käigus teatri kollektiiv kaardistas olukorda, kaalus erinevaid võimalusi ning kohtus linnavolinike ja -valitsusega. Ta toonitas, et raha pole ainus põhjus, miks oma tegevusele otsustati punkt panna. Ta sõnas, et oluline on see, kuidas linnavalitsus teatrisse suhtub.

"Küsimus on meie jaoks olnud selles, mis on olnud Paide linna eesmärk. Paide linn on Paidesse teatri ise kutsunud, see ei olnud meie initsiatiivil loodud teater. Me seisame selle idee taga ja oleme jätkuvalt erakordselt tänulikud selle võimaluse eest, kuid kui ma ütlen, et nende nelja aasta jooksul ei ole toimunud mitte ühtegi sisulist kohtumist Paide linnaga, mille oleks linn ise algatanud, siis justnimelt see maikuu on meid toonud arusaamiseni, et meie jaoks on küsimus linna suhtumises ja mida see tähendab. Mis vastutust kannab linn selle teatri ees, mille nad on ise sinna kutsunud," rääkis Teevet.

Johannes Sepping kinnitas, et Paide teater on oma nelja tegutsemisaasta jooksul saanud loominguliselt teha seda, mida on soovinud. Lisaks sellele, et Paide linna ei ole algatanud ühtegi sisulist kohtumist, ei ole nad teatri kollektiiviline andnud ettekirjutisi, mida teater peaks või ei peaks tegema. Seppingu sõnul on teater loomingulise vabaduse eest tänulik.

Teevet lisas, et teatri jaoks ei ole küsimus ainult selles, kas neil on aasta lõpuni raha, vaid olulisem on kindlustunne ning dialoogilisus linna ja teatri vahel. Oluline on vastastikkune mõistvus kärbete osas. Teevet sõnas, et kärbetele eelnenud või järgnevat sisulist arutelu teater linna poolt ei tundnud.

Paide linnapea, neli nädalat ametis olnud Eimar Veldre tõdes, et Paide teatril on olnud oluline roll Paide linnas. Veldre sõnas, et oli olemas kartus, et selline otsus võib teatril sündida, kuid siiski loodeti, et trupp ei lahku. Linnapea rõhutas, et linna soov on, et teater linnas jätkaks ning linn proovib leida lahenduse selleks, et uus teater linna tuua. Selleks soovib linn leida meeskonna, kellega uue teatri plaan paika panna ning hetkel ei mõelda stsenaariumile, kus Paide linnas teatrit pole.

Teeveti sõnul on kogukonna poolt tulnud sõnum, et Paides teatri tegemine on oluline. Ta leiab, et dialoog selleks, et jõuda selguseni, kuidas Paides saaks teatri tegemist jätkata, peab olema võimalikult laiapõhjaline. Kaasata tuleks ka Paide kogukond ning Paide muusika- ja teatrimaja.

"Kindlasti ei tohiks see olla koalitsiooni- ja opositsioonipõhine arutelu. Mulle tundub, et üks osa sellele teatrile vajalikust kindlusest on ka see, et kohalikud valimised ei muudaks asja. Et ei tekiks tunnet, et see on mõne koalitsioonis oleva poliitilise jõu ideaaltahtmine, vaid see on laiapõhjaline kokkulepe, mille taga seisab palju rohkem inimesi, kes on kokku tulnud ja selgeks saanud, mis see on, mida Paide linnale tegelikult vaja on," seletas Teevet.

Paide muusika- ja teatrimaja direktor Martha-Beryl Graubergi sõnul läksid alates aasta algusest teatri ootused ja tegelikkus vastuollu, sest see, milliste plaanidega teater aastale vastu astus, muutus eelarve muutumisel kardinaalselt. Grauberg mõistab, et ka linnal on majanduslikult raske, kuid teda pani nördima viis, kuidas kärpeid tehti, sest osapooli, keda kärped puudutasid, ei kaasatud otsustesse piisavalt varakult. Grauberg loodab laiema meeskonnaga välja mõelda plaani, kuidas teater Paides jätkuda saaks.

Viimane poolaasta toob praegusele Paide teatri kollektiivile kaks lavastust.