Üht tuleb selle parimate lugude valiku puhul aga rõhutada: vabalt võinuks aasta parimad albumid (näiteks Kendrick ja Beyoncé) suruda valikusse täismahus, aga hetkel on jõudnud ülevaatesse igalt artistilt üks lugu. Erand on vaid see, kui sama artist on remix'inud mõne teise artisti lugu, sellisel juhul võib olla esindatud ka mitu korda. Kaytranada on tänu sellele vist lausa nelja erineva looga playlist'is...

Aga mida saame öelda möödunud muusika-aasta kohta? Kõige raputavam ja põnevam tendents oli ilmselt amapiano (ja Aafrika tantsumuusika tervikuna) plahvatuslik kasvamine ja tasapisi jõudmine ka peavoolu. Ilmselt tõeliseid superstaare selles vallas näeme lähiaastatel, ma ei näe põhjust, miks ei võiks sarnaselt reggaeton'i superstaarile Bad Bunny'le saada rahvusvaheliseks staariks ka näitks Uncle Waffles, kes esines tänavu suvel ka Flow festivalil. Kuigi võib jääda mulje, et gqom on amapiano kõrval varju jäänud, siis kaugeltki mitte: nii DJ Lag, Phelimuncasi ja Vigro Deep näitasid, et selleski vallas toimub üha huvitavamaid asju.

Ilmselt võib omaette fenomenina välja ka selle, kuidas hüperpop on geiklubidest ja keldribaaridest välja roninud ja saanud üsna ootamatult ka osaks raadiopopist. No võtame näiteks PinkPantheressi, Shygirli või Piri: nad kõik segavad endiselt oma loomingusse julgelt reiviesteetikat, kuid tänaseks kuuleb neid juba ka näiteks H&M'i playlist'ides. Eks reivi on ka tantsumuusikas endiselt väga palju, alates uutest tegijatest Skin On Skin, HAAi ja TSHA kuni juba tuntud tegijateni nagu Floating Points, Skream, Overmono ja Joy Orbison.

Eesti muusikat defineerivad endiselt noored tegijad: oma esimese suurema albumini jõudis Florian Wahl, Vaiko Epliku poja Villemi indie-metal projekt Borm Bubu oli aasta põnevaim debüüt, Maria Kallastu albumit ei jõua juba ära oodata, oodatult hea tasemega jätkasid samas näiteks Mart Avi, Ouu, Taavi-Peeter Liiv, Maris Pihlap ning Jonas f.k (eriti tema uus projekt Suve!). Aasta suurimad üllatajad olid aga Nikolajev, kelle tänavu ilmunud album "Transparent Rejection" peaks rahvusvaheliselt suuri asju tegema, ning Villemdrillem, kelle lugu "Veelparem" sobitud igati varem mainitud reiviesteetika ja hüperpopi lainesse. Aasta kõrvaussiks jääb aga tahes-tahtmata "Sucka Shit"; Eesti uue laine räpparite vastupandamatu tulevärk.

Aga eks selliseid üksikuid minifenomene oli aastas muidugi palju. Suvel pöördusid kaks musta muusika tipptegijat Drake ja Beyoncé ootamatult house'i poole ning kuigi sellest mingit suuremat lainet ei tekkinud, oli selle mõnusalt pretensioonitu muusikaga hea esimestele soojadele päevadele vastu purjetada. Ja kas me saame 2022. aastat rääkida ilma Harry Stylesita? Nii kümne aastased tüdrukud kui ka tõelised muusikanohikud on tänavu ühel meelel, et ilma "As It Wasita" pole võimalik elada. Suure UKG fännina rõõmustas mind muidugi väga, kui briti singitabeli tippu tormas Eliza Roze'i ja Interplanitary Criminali "B.O.T.A", mis jõudis lõpuks ka siinsete raadiote püsilistidesse.

Aga mis loo saatel lähen 2023. aastale vastu? Let's Eat Grandma täiesti geniaane "Happy New Year", mis oli esimene lugu, mida 2022. aasta avapäevadel kuulsin, ning jäi saatma ka kogu aastaks. Tuleb loota, et ka järgmine aasta algaks mõne sellise üllatusega.

Kuula aasta parimate lugude ülevaadet siit: