San Hani "Lained"

Kõige parem Eesti Laulu lugu, mida viimastel aastatel kuulnud olen. Mis sest, et see Eesti Laulul ei osale ja kunagi midagi nii head sinna ilmselt ei jõuagi. Plastiliinine, põrkav ja kitšilikult siiras.

Caroline Polachek "Sunset"

Arvasin pikalt, et kõige paremat moodsat flamenco't teeb Rosalia, aga värske singliga "Sunset" teeb Caroline Polachek isegi Hispaania poptähele silmad ette. Iseenesest lihtne lugu, aga müstiline-ebamaine produktsioon paneb selle tõeliselt särama.

Blink-182 "Edging"

Oeh, seda on kuidagi naljakas kuulata. Blink-182 tüübid üritavad eitada, et nad on kogemata vahepeal kõvasti vanemaks saanud. Aga eksperiment "mis oleks, kui teeks uuesti oma noorusaegade mussi" on ikkagi kuidagi nunnu ja tore, ei tahagi tegelikult midagi ette heita...

NxWorries "Where I Go (feat. H.E.R.)

Rõõm näha ja kuulda, et Anderson .Paak on korraks oma popilikuma projekti Silk Sonic seljataha jäänud ja valab meid üle pehme soul'iliku seksikusega. Pikkade pühapäevahommikute ja intiimsete esimeste kohtingute muusika.

Kelela "Happy Ending"

Oi, nüüd tuli küll kogu täiega meelde, millest ma RnB's puudust tundsin! Kelela vokaal on nagu sulavõi, mis on valatud selle hoogsa reivinostalgiast kantud tantsubiidi peale. Ega naljalt keegi teine temaga selles vallas konkureerida suudagi...

Gogdog x Oumeen "Need sõnad (Käärkäsi Remix)"

Pohuiwave'i trio Siemens Nokia tõi Eesti muusikasse täiesti uue saundi, mille sarnast polnudki kunagi varem kuulnud. Ei tea, kas midagi sellist üldse kuskil mujal ka tehakse? Gogdogi ja Oumeeni koostööalbum "Post-Kontor Music" on aga taas midagi täiesti ootamatut ja sõgedat, otsekui oleks blenderis korraga tükkideks lastud Smilers, 5Miinust ja JMKE. Jah, täpselt nii lollakalt (või õigemini lollakalt hästi!) see kõlabki.

Red Hot Chili Peppers "My Cigarette"

Kui Blink-182 üritab teha sama, mida nad alati teinud on, siis Red Hot Chili Peppersi värskel albumil "Return of the Dream Canteen" on ka täiesti obskuurseid hetki, mille puhul ei saa isegi päris täpselt aru, mida teha üritati. "My Cigarette" on just üks selline: mõneti kõlab see kui Peppersite versioon õllelaulust, mille järgi saab õõtsuda ja laisalt kaasa jõurata.

Orbital "Dirty Rat (feat. Sleaford Mods)"

No võta näpust, Briti elektroonikalegendid Orbital võtsid Sleaford Modsi oma tiiva alla ja tüüpide niigi kontsentreeritud jõmmipunk muutus veel kontsentreeritumaks. Ja veidral kombel oleks see lugu otsekui 1980. aastatest ajamasinaga siia reisinud ja ära eksinud, proovinud kuidagi praeguse ajaga kohanduda, aga päriselt ikkagi ei kohandu küll. Võluv dissonants.

Daniel Avery "I Would If I Could"

Viimastel aegadel on Daniel Avery keskendunud rohkem paugutavale laohoone-techno'le, värske singel "I Would If I Could" on aga kuidagi õhuline ja kerge. Siin on täiesti olemas ka õrnad rütmiskeemid, aga ennekõike võlub ikkagi lendlev atmosfäär. Selle kohta võib vist öelda ambient techno?

Hoover1 "Hoover 1-5A"

Müstiline reiviprodutsent Hoover1 võtab oma värskel topeltsinglil terve pinutäie eri žanre – grime'i-sündid pannakse tööle footwork'i loogika järgi, bassid astuvad techno rütmid,, loo tekstuuris võib aimata midagi ka jungle'ist – keerab sellest kokku hullpöörase tantsumuusika kaleidoskoobi.

Piri & Tommy "Slowly But Surely"

Hüperpopist on tänaseks saanud täiesti orgaaniline osa raadiopopist, väga loodan, et Piri & Tommy laadset sulnist, voolat ja heatujulist astumist kuuleme varsti veel palju-palju rohkem. Muusika, mis toob vägisi päikese välja.

Arctic Monkeys "Sculptures of Anything Goes"

Ei saa Arctic Monkeyse uut albumit "The Car" kuulates üle ega ümber mõttest – Briti selle sajandi üks olulisemaid rockbände on suureks kasvanud. Ma ei ole kindel, kas see mulle lõpuni meeldib, aga "Sculptures of Anything Goesi" doomilik astumine läheb küll väga peale.

Bibio "S.O.L (feat. Olivier St. Louis)"

Juba alates Bibio 2016. aasta albumist "A Mineral Love" on tema muusika saatnud alati minu kevadeid ja sügiseid. Ta sobib kuidagi hästi jõudeaega, mil üksikud päikesekiired suruvad end paksu pilvekihi vahelt läbi ja ütlevad: kõik polegi päris lootusetu! Värske album "BIB10" on taas rõkkav ja heatujuline, sobib hästi jalutamiseks, koristamiseks või lihtsalt paha tuju peletamiseks.

Jammz "Rebellious"

Head grime'i leiab viimasel ajal ühe harvemini. Suuresti tuleb UK-st drill'i, millest seas leiab küll pärle, ent suurem osas kõlab tüütult sarnaselt. Jammzi värske "Rebellious" on heas mõttes vanakooli biitidega grime, mis ei ürita midagi originaalset ega enneolematut ette võtta, vaid on just täpselt see, mida alati sellest žanrist oleme oodanud: toores ja agressiivne, aga kuradima nakkav.

Burial "Exokind"

Mis ma oskan mõne lausega Buriali uuest lühialbumist "Streetlands" öelda? Kui tema mõne aasta tagused ambient-singlid olid kuidagi liiga tühjad ja ma ei osanud nende eriti midagi peale hakata, siis värske EP lõpulugu "Exokind" kinnitab, et tänaseks läheneb ta ambient'ile otsekui teatrilavastaja. Registrid muutuvad, stseenid vahetuvad, emotsioonaalne skaala keeratakse iga mõne hetke tagant pahupidi. Meistriteos, aga mida muud võikski Burialilt oodata.

Misha Panfilov "Fragments"

Ei tea, mitu albumit Misha Panfilov sel aastal veel välja anda jõuab? Nali naljaks, tegelikult on tema värske kauamängiv "Moments" imekaunis sügisene spirituaal-jazz, mis ei tee suuri pöördeid ega hakka ülemäära kappama, vaid astub tasa ja targu ning poeb kuulajale vaikselt südamesse. "Fragments" on kindlasti üks tipphetki.

Dry Cleaning "Happy Penny Day"

Kui debüütalbumi "New Long Leg" põhjal liigitati Dry Cleaning kiirelt uue laine post-punk bändide hulka, siis teise kauamängivaga "Stumpwork" laiendavad nad tugevalt oma ampluaad. Kuulake kasvõi lugu "Happy Penny Day": siin on mingi kummaline orientaalne varjund, mille peale laob Florence Shaw ükskõikselt spoken-word riime. Loo südames põksub aga otsekui funky bass. Misasi see siis lõpuks on? Ei oskagi öelda...

Anett "What You Ask"

Head salongi-jazz'i pole kunagi liiga palju. Aneti värske album "Late to the Party" vajaks ehk kohati rohkem ruumi, seal on veidral kombel liiga palju muusikat ja liiga vähe hingamisruumi, et see muusika päriselt elama saaks hakata, kuid parimatel hetkedel koorub seal välja see, mida ta ilmselt saavutada tahab: olla Eesti RnB esinumber.

Taylor Swift "Lavender Haze"

Mul on Taylor Swifti loominguga alati keeruline suhe olnud, lõpuni ei suudagi ma sellega ühele lainele saada. Uus album "Midnights" on taas pisut liiga sirgjooneline ja üheplaaniline, kud avalugu "Lavender Haze" on piisavalt huvitavalt produtseeritud, et selle korduvalt võimalus anda. Raadiojaama näiteks vahetama ei hakkaks, kui see peale läheb.

Elephants From Neptune "Eleven"

Suuresti on Elephants From Neptune'i värske album "Boogieland" täis seda sama head riffrocki, mille poolest nad tuntud on, kuid huvitavamad on just need hetked, kui nad kalduvad heas mõttes ootamatus suunas. "Eleven" on otsekui salongi-rock, mõnti ka ballad, aga samas on sinna kudede vahele peidetud ka mingi veider raskepärasus.

Kuula kõiki lugusid: