X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Tootjatele valmistab muret kodumaise filmi nähtavus meie kinoekraanidel

Foto: Kaader filmist

Eesti film tegi sel aastal rahvusvahelise läbimurde, kui Anna Hintsi "Savusanna sõsarad" võitis maineka Sundance filmifestivali ja tõi koju ka Euroopa Filmiakadeemia auhinna. Samas valmistab tootjatele muret kodumaise filmi nähtavus meie kinoekraanidel.

Berliinis 9. detsembri õhtul välja kuulutatud Euroopa Filmiakadeemia auhind filmile "Savusanna sõsarad" tähendas Eesti filmile läbimurret rahvusvahelisel areenil nii nagu ka aasta alguses mainekal Sundance'i filmifestivalil saadud auhind. "Savusanna sõsarate" äratatud huvi Eesti filmi vastu aitab loodetavasti ka teistel filmidel kaastootjaid leida.

Rainer Sarneti "Nähtamatu võitluse" produtsent Katrin Kissa pidi kaasama Kreeka, Jaapani ja Läti investoreid, sest Eesti rahaga poleks julge visiooniga film valminud.

Lõppev aasta oli oluline ka seetõttu, et esimest korda oli Eesti koos teiste Baltimaadega Berliini festivali filmituru fookuses.

"Pärast Berliini sai Eesti kohe kutse tulla Cannes'i filmifestivalile ja see on kaudne mõju, et film oleks kogu aeg rahvusvahelisel turul nähtav," ütles Eesti Filmi Instituudi juht Edith Sepp.

Lõppev aasta kodumaises filmis paistab silma tugevate naisrežissööride poolest. Oma täispikkade filmidega debüteerisid ka Eeva Mägi ja Liis Nimik, kelle "Päikeseaeg" on üks helgemaid dokumentaalfilme aastate jooksul. Kodumaised väikesed filmid kipuvad aga kinodes jääma suurte kassafilmide varju.

"Rääkides kolleegidega kaovad need filmid kiiresti linalt," ütles produtsent Aet Laigu. "Kui kuuled, et uus film on tulnud ja tahad kinno minna, siis tihtipeale seda enam kinos ei näidata."

Eesti kinoturul monopoolses seisus olev kinokett Apollo täidab kodumaiste filmide näitamise nõuet kommertspõhimõtetel.

Apollo kino üks programmijuhte Elvis Raja ütles, et kodumaised filmid saavad tähelepanu, aga Apollo ei võta kohustusena kõiki Eesti filme näidata. Pealegi oli hea aasta ka Apollo enda kinotoodangule. Täispikkadest mängufilmidest kolmandik oli Apollo toodang, sealjuures ka 92 000 vaatajat kogunud Ergo Kulla "Vigased pruudid". Apollo produtsent Tanel Tatter ütles, et konkureerib kinokavades võrdselt teistega.

"Programmijuhid vaatavad selle järgi, mis on su filmi edu," ütles Tatter. "Sellepärast ongi need kriitilised avanädalad, et sealt tuleb ka pilt selgeks, kas inimesed tahavad neid filme vaadata. Kui sa jääd seal nõrgaks, palju on välismaised filme, konkurentsi tuleb järjest juurde ja sa saad ka vähem seansse."

Nii on näiteks filmil "Päikeseag" tõsine probleem esile pääseda neis paikades, kus Apollol on monopol, näiteks Tartus, Pärnus ja Ida-Virumaal, kuhu sel filmil ei õnnestunudki pääseda.

Edith Sepp tõdes, et see on tõsine murekoht. "Kuna meil on turul üks hästi suur kinokett Apollo, teised kinod on kõik väikekinod, ühe või kahe saaliga, siis Eesti Filmi Instituut järgmisel aastal koos tootjatega proovib ette võtta suurema turunduskampaania, et inimesed teaksid, et need filmid on kinodes ja kus neid filme saab siis järele vaadata," ütles Sepp.

Tugevate naisrežissööride esiletulek tähendab ka nihet kodumaiste filmide teemavalikus. Nii tõi "Savusanna sõsarad" kinolinale mitmeid teemasid, millest Eesti film seni rääkinud pole. Kas võib siin oodata siis ka sisulist murrangut?

"Usun kindlasti, aga see on meie naispubliku valik, me peame ise küsima ja tahtma neid filme näha, siis saab," ütles Laigu.

Toimetaja: Annika Remmel

Allikas: "Aastalõpu Päevakaja"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: