Tammsaare muuseumi varahoidja Siiri Kvell ütleb, et rehe all avatud näituse "100 aastat soode kuivendamisest Vargamäel" idee pärineb külastajailt, kes otsivad kirjandusliku Vargamäe jälgi. "Need kõige suuremad muutused siin kohapeal toimusid umbes saja aasta jooksul. Hakkasid peale kuskil 1860.–1870. aastatel ja kõige suuremad kuivendustööd tehti siis aastatel 1960–1970," ütles Anton Hansen Tammsaare Muuseumi Vargamäel varahoidja-kuraator Kvell.

Siiri Kvell lisab, et nii pole ka juhus, et maastiku kujundamisel on ka romaanis "Tõde ja õigus" oluline koht. Lugedes saame osa inimese võitlusest maaga ja Vargamäe Andrese unistusest. Näitus käsitleb suurromaani esimest ja viimast osa, kuidas romaanielu läheb kokku päriseluga. "Talu oli väga suur, siin oli ikka 38 hektarit maad, millest hea põllumaa oli ainult 15 hektarit. Ülejäänud kõik oli soine heinamaa, karjamaa ja raba ja neil ei olnudki metsa. Siin igal pool on näha mets, aga tollel ajal kõik oli lage ümberringi. Lage soo," lisas Kvell.

Albus pole omakandi kirjanikku kunagi unustatud. Tänasel päikesetõusul kogunes Albu koolipere Tammsaare ausamba juurde, kus heisati eesti kirjanduse päeva auks riigilipud, kuulati lastekoori laulu, loeti Tammsaare loomingut ja asetati lilli kirjaniku mälestuseks. Ferdi Sannamehe kujundatud ausammas Järva-Madise vallamaja ees avati 30. augustil 1936, tagasihoidliku inimesena kirjanikuhärra samba avamisel mõistagi ei osalenud. "Kui oli tema 50. juubel Estonia kontserdisaalis, siis ta ise hiilis sealt kõrvale, ta ei läinud üldse oma juubelile. Talle väga vist ei sobinud sellised suured üritused," arvas Kvell.