Eestisse tuli Rendón kümme aastat tagasi eesmärgiga õppida TalTechis füüsikat. Kirjutamiseni jõudis ta aga tänu Setomaale hangitud majale. "Võib öelda, et Setomaa on minu muusa hetkel," sõnas ta. 2022. aastal ilmunud raamat "Mehhikost Setomaale" ongi lugu Rendóni teekonnast, kultuurišokist, aga ka armastusest, mille ta Eestist leidis. 

"Ma tunnen, et Eestis ma leidsin oma tõelise kodu ja oma hääle kirjanikuna ja ma olen väga tänulik Eestile selle eest," ütles mehhiklanna, kellel hinnangul on Setomaa ja Mehhiko vahel palju sarnasusi. "Mehhikos on samuti ühiskond väga kokkuhoidev nagu Setomaalgi. Ja isegi pidulikud kleidid, mõned disainid on samasugused nagu Mehhikos."

Eelmisel aastal avaldas Rendón teose "Tulgu öö", mis koosneb neljateistkümnest eri formaadis lühijutust. Lood kutsuvad piiluma sisse fiktsiooni, müsteeriumi, fantaasiasse, romantikasse ja isegi maagilisse realismi. 

Mõlemad teosed on välja antud eesti keeles, aga mitte eesti keeles kirjutatud. "Hetkel ma veel eesti keeles ei kirjuta, aga räägime uuesti viie või kümne aasta pärast – eesti keeles kirjutada on mu isiklik eesmärk," ütles kirjanik, kellel on käsil juba kaks uut teost ning kes peab ennast nii eestlaseks kui mehhiklannaks. 

"Mehhiko ja Eesti identiteet mõlemad elavad minu sees. Ma ei tea, kuidas see on võimalik – ma armastan Eestit nii palju, aga muidugi jään ma alatiseks ka mehhiklannaks," kinnitas Rendón.