"Sittow ju sündis Tallinnas ja ka suri siin ning 15 aastat tegutses siinsamas meistrina, tal oli ka oma töökoda. See tõstatas küsimuse, et mida ta tegi siin 15 aastat? Meil on küll kirjalikud allikad, mis kõnelevad sellest, aga kas sellest on ka füüsilisi materiaalseid jälgi?" tutvustas Merike Kurisoo uurimise tagamaid.

"On üksikuid teoseid, mida on juba varem seotud Sittowi nimega siinsamas põhjas, sealt tuli ka meie projekti nimi, kui me alustasime seda koostöös rootslastega, sest just Põhja-Rootsis on Bollnäsi kirikus üks altarisein, mis on omistatud talle küsimärgiga juba varem. Tema teoseid uurides me jõudsime palju laiemale väljale. Mitte ainult Sittow ei tekitanud meis uudishimu, vaid üldse temaaegne Tallinn ja teised väga kõrgetasemelised rahvusvahelised meistrid, kellega ta koos töötas," rääkis kunstiteadlane.

"Tallinna võlu on, et see on väga väike linn. Kui vaadata kirjalikke allikaid, siis nad olid omavahel sõbrad, töötasid koos. See taust on väga huvitav," sõnas Kurisoo.

"Neid jälgi ajades me tegelikult võime öelda, et Tallinn oli 16. sajandi alguses väga oluline kunsti vahendaja ja ka kunsti looja kogu Läänemereruumis. Uurimistöö pani meid vaatama hoopis teisiti seda hiliskeskaegset kunsti siin üleval põhjas. Kui me oleme seni Eesti keskaegset kunstipärandit vaadanud kui mujal loodut ja siia toodut, siis ma julgen küll öelda, et esmakordselt pöörasime küsimuse teistpidi," sõnas Kurisoo.

"Siin tegutsesid väga head ja kõrgetasemelised meistrid ja see on andnud Soome, Läti, Rootsi kunstiajaloolastele ka täiesti uue uurimis- või vaatenurga," sõnas ta.

Bollnäsi kirikust leitud retaabel on Kurisoo sõnul nüüdseks kindlusega talle omistatud. Küll ei töötanud kunstnik selle kallal üksi. "See on töökoja töö. Peale Michel Sittowi nime me ikkagi julgeme seda siduda ka väga põnevate skulptoritega, kelle jälgi on samamoodi siinsamas Tallinnas, aga ka Lätis."