Hendrik Kaljujärv: kriitikast võiks loojale kasu olla
Teatriauhindade jagamise järel olid kultuurisaates "OP" külas sõnalavastuse muusikalise kujunduse ja originaalmuusika žürii töös osalenud Hendrik Kaljujärv ning Reet Neimari nimelise kriitikaauhinna žüriis osalenud Karin Allik. Saates märkis Kaljujärv, et kultuurikriitika võiks olla midagi, millest loojale kasu ka on.
Kuna teatrikriitika nominentide hulgas oli suurem osa juba tuntud ja tunnustatud kirjutajaid, siis arutleti, kas kirjutajate järelkasv on ikka piisav. "Noori ikka tuleb peale, aga üsna aeglases tempos. Samas see, et nominentide hulgas on ka nii-öelda kogenumaid tegijaid, ei ole kuidagi halb näitaja. Me ei taha ju neid, kes on pikalt kirjutanud ja selle kirjutamisprotsessi käigus arenenud, kuidagi kõrvale lükata. Mida rohkem inimene kirjutab, mida rohkem ta näeb, seda paremaks ta kirjutajana läheb," tõdes Allik.
Möödunud aastal kirjutasid kriitikud enim just Eesti Draamateatri lavastustest "Macbeth", "Onu Bella tähestik" ja "Vend Antigone, ema Oidipus." Auväärsele neljandale kohale tuli Eesti Noorsooteatri "Plekktrumm". "Ikkagi on väga selgelt välja paista, et kriitikuid väga huvitab see, mis praegu draamateatris toimub," tõdes Allik.
Sõnalavastuse muusikalise kujunduse ja originaalmuusika auhinna välja andmine oli žürii jaoks keerukas, sest osades lavastustes kasutatakse juba valmis olevaid teoseid, teistes kõlab aga originaallooming. Järgmisest aastast antakse välja kaks eraldiseisvat auhinda: muusikalise kujunduse auhind ja originaalmuusika auhind.
Kaljujärve sõnul on hetkel muusikalistes kujundustes väga jõulisel kohal elektrooniline muusika. "Elektrooniline muusika valitseb ja see on põnev. Põnev on ka see, et autorid hakkavad oma lavastustele ühesugust helikeelt välja töötama – näiteks auhinna saanud Vootele Ruusmal oli kolm erinevat teost ja neil oli mingi ühendav joon. See näitab autori küpsust ja tema tugevust. See on tohutu väärtus," rääkis Kaljujärv.
Hea kriitika võiks Alliku sõnul vastata küsimustele, kas ja miks on seda lavastust praegusesse aega vaja ja mida see meile praegu ütleb. Teisest küljest võiks iga autor enda tekstiga püüelda ka iseseisva esteetilise elamuse andmise poole. "Et mitte ainult selle lavastuse vaatamine ei ole elamus, vaid ka see, kui sa loed sellest lavastusest artiklit, on omaette elamus," rääkis Allik.
Kaljujärv lisas, et oluline on mitte unustada, et üks võimalikest kriitika sihtrühmadest on teatritegijad ise. "Kriitkast võiks loojale kasu ola, et ta saaks selle kaudu areneda. See on kindlasti üks tänuväärne missioon, mis võiks kriitikal olla."
Toimetaja: Ave-Marleen Rei, Karmen Rebane
Allikas: "OP", saatejuht Owe Petersell