Omamoodi väljendab valikut ka kunstniku valitud freso tehnika, mis nõuab kiiret ja otsustavat kätt.

"Seal tuleb väga lühikese ajaga maalida märjale lubikrohvile. Umbes tunni kuni nelja tunniga. See on väga oluline osa kogu sellest ideest, et olla teadlik, kuidas teha valikuid ja millist seisukohta võtta tänases maailmas. Ühtlasi, kuidas need sündmused on talletatud ja kuidas me vaatame neile tulevikus tagasi," rääkis kunstnik Elina Vitola "Aktuaalsele kaamerale".

Vitola soovis näitust tehes uurida oma kadunud vanaonu kohta, kes oli 1930-ndatel samuti kunstnik, kuid kes jäi teise maailmasõja keerises kadunuks. Kogu projekt võttis aga hoopis teise pöörde, kui Vitola avastas oma vanaonu lugu uurides tema nime Saksa okupatsiooni aegsest Arajsi komando nimekirjast, mis pani Lätis toime holokausti.

Näituse kuraatori Ieva Astahovska sõnul ongi näituse mõte näidata, et tänini on igas perekonnas jälgi mineviku sunnitud või ise tehtud valikutest, mida inimesed on pikalt kartnud või ei ole tahtnud nendest rääkida.

"Ta oli piisavalt julge, et mitte jätkata vaikimisega, mis on valdav olnud aastaid. See näitus on rohkem tänapäevast ja kunstnikust endast. Seetõttu on siin seinas ka auk, mille ta siia lõi. Ta on valmis uurima ajalugu ja paljastama ka selle tumedamad kihid," rääkis Astahovska.

Näitus "Hingehind" on Kogo galeriis kuni veebruarini.