Katrin Kissa: monopoliseerunud kinoturg tekitab publiku maitse devalveerumise
Filmiprodutsent Katrin Kissa ütles kultuurisaates "Kultuuristuudio. Arutelu", et kui praegu kontrollib Apollo seda, mis on ekraanil, siis on selge, et mingite aastate pärast hakkab ta kontrollima, milliseid filme julgetakse Eestis toota.
Kissa sõnas, et Apollo on äriettevõte ja seeläbi otsekui vaba kohustusest mõelda vastutustundlikust. "Või millestki enamast kui nende bilanss, või ka järeltulevast põlvest," tõdes ta ja rõhutas, et seeläbi on väga keeruline kõrvalseisjale seletada, mida pikas perspektiivis see kinoturu monopoliseerumine tähendab. "Aga kultuurivälja ühe valdkonna monopoliseerumise tagajärjed on palju nüansitihedamad kui seda on majanduslik mõõde või teenuse kättesaadavus."
"Kinosse on võimalik suhtuda kahte moodi, üks on väga väike ja marginaliseerunud vaade, kus kõik saab alguse filmiarmastusest, otsitakse kvaliteetset filmi ükskõik kust maailma otsas ja läbi oma programmipoliitika antakse taolisele filmile eluõigus ja sellega kasvatatakse publiku oskust otsida kvaliteeti," sõnas ta ja mainis, et sellisel tegevusel on pikaaegsem ja hea mõju meie kultuurile.

Teine vaade kinoprogrammi kujundamisele saab alguse publikust. "Selles mudelis on kino loodud justkui USA stuudiofilmide teenindamiseks ja seeläbi võimalikult laia ringkonna sellest majast läbi jooksutamiseks ning selleks, et kõige suurem hulk elanikkonnast kaasata, tuleb arvestada kõige ignorantsema inimese maitsega ja see ignorantne inimene hakkab dikteerima seda, mida me peame heaks kinoks," ütles ta ja lisas, et selline inimene ei soovi olla kinno tulles üllatunud ega kohtuda millegi uuega. "Ta ei ole progressimeelne kino kvaliteedi osas, vaid ta tuleb sinna selleks, et näha seda, mida ta on harjunud nägema."
"See on esialgu lihtsalt seisak ja pikemas perspektiivis on see täielik degradeerumine," kinnitas Kissa ja lisas, et monopoliseerinud kinoturg tekitab publiku maitse devalveerumise.
Kasela: Eesti film võiks kinodes püsida kolm kuni kuus kuud
Kino Sõpruse omanik Indrek Kasela sõnul hakkab probleem pihta sellest, et Eestis tehakse juba pikka aega väga häid filme ning ka selliseid filme, mida inimestele meeldib vaadata. "Aga praegu on see probleem, et Eesti filmid püsivad liiga vähe ekraanil ja nad ei saa oma tulemust täna kätte, paratamatult kui täituvus läheb suure kino jaoks kriitilisest piirist allapoole, siis ta lihtsalt viskab selle kiiresti välja," tõdes ta ja lisas, et tavaline Eesti film võiks kinodes püsida kolm kuni kuus kuud. "Teatri puhul me ei imesta, kui etendused püsivad laval aastaid, aga praegu on see juba väga hea tulemus, kui sa saad end üle kuu aja kinos hoida."
Kissa sõnul on Eestis väga väike hulk levitajaid, kes kodumaiste filmidega tegelevad. "Nendest tugevama mõjuväljaga on kaks, kelle suhe Apolloga on läbi stuudiofilmide lepingute, mis tähendab, et neil on erikokkulepped, sinna kõrvale on Apollo ehitanud endale ärilises mõttes mõistetava süsteemi, kus nad tegelevad endale vajaliku vaataja majja toomise läbi oma toodangu," selgitas ta ja lisas, et need asjad on Apollo kinodes väga esil.

"Kui ta tuleb sinna kinno, siis ta kohtub väga-väga paljude uute filmidega, mille seast ta teeb valiku järgmise kinokülastuse jaoks, aga Eesti filmide probleem on see, et seal majas ei ole ruumi neile filmidele, kes ei kuulu sinna süsteemi," rõhutas ta ja kinnitas, et see süsteem on arvestatud vaatajanumbrid arvestavaks. "Seega programmi kokku panev inimene vaatab läbi vaatajanumbri ja teeb otsused, kes muutub selles süsteemis nähtavaks, aga need Eesti filmid, mis ei vasta sellele mudelile, nähtavust ei saavuta."
"Monopoliseerumise probleem on just nimelt selles, et väga väikese segmendi inimeste käes on otsustusõigus, millest koosneb meie menüü," ütles Katrin Kissa ja mainis, et Eesti film võib praegu küll saada kinoaja, aga nende panust ei väärustata piisavalt, et saaks ka hea kinoaja. "Või kui on ka korraks hea kinoaeg, siis see kukub kohe kuhugi ära."
Kissa: aastate pärast hakkab Apollo kontrollima, milliseid filme julgetakse toota
"Kui Tallinn ja Tartu on heas olukorras, siis lõhe suuremate ja väiksemate kohtade vahel on küll kärisenud kohutavalt suureks," ütles Indrek Kasela ja mainis, et Eestis on hea elada seetõttu, et meil on arukas rahvas, kellel on üsna kriitiline meel, see tuleb läbi selle, et inimesed tarbivad kultuuri. Tema hinnangul vääriks aga Eesti filmid palju suuremaid vaatajanumbreid. "Keskmine vaataja number võiks olla kuskil 30 000 vaataja ümber, aga praegu näeme, et see on umbes kolmandik sellest."
Tema arvates on filmitegija jäetud üksi. "Ühelt poolt Eesti filmile antakse riiklik toetus, sa teed oma filmi valmis ja siis öeldakse, et minge turule," mainis ta ja lisas, et praegu oleks aeg maha istuda ja konkurentsiamet ka juurde võtta. "Lahendus ei saa olla see, et keegi teine peaks hakkama kinosaale juurde ehitama, vaid tõenäoliselt on see Eesti filmitegijate ja ka riigi huvides, et kino kui kultuuriasutus Eesti kultuuri propageerimise ja toetamise funktsiooni säilitaks."
"Üks praktiline lahendus on see, et võib-olla tuleks levi ja kino Apollo puhul mingil määral lahutada ning mida kiiremini me sellega tegeleme, seda vähem tüli sellest tuleb," nentis Kasela ja lisas, et praegu on koondunud nende kätte nii kino näitamine, tootmine kui ka levi. "See on suhteliselt haruldane monopol, aga sellistele asjadele tavaliselt on pandud siiski pidur ette, ma arvan, et see tasuks küll laiali lammutada."

Kissa sõnul peab muutus algama Apollo sisemisest soovist olla koostööpartner millelegi enamale kui praegune masinavärk lubab. "Ma saaksin juba päris hästi toimetada, kui ma saaksin loota 50 000 vaatajale ja ma tuleksin omadega nulli, aga kui ma sellele loota ei saa, siis järjest enam hakkavad võtma tootjad otsuseid, et nad ei saa minna ambitsioonikamat filmist tegema, sest see ei pruugi oma laevukest koju tuua."
"Sellisel moel hakkab Apollo dikteerima, milliseid filme Eestis tehakse, praegu Apollo kontrollib seda, mis on ekraanil ja on selge, et mingite aastate pärast hakkab ta kontrollima, milliseid filme julgetakse toota," rõhutas ta ja mainis, et selline tootmismudel ei ole paraku võimalik, et filmid jõuaksid otse tele-ekraanile. "Tele ei ole meil maksevõimeline ja filmi tootmise peab osaliselt kinni maksma publik ning see juhtub ennekõike kinos."
Toimetaja: Kaspar Viilup
Allikas: "Kultuuristuudio. Arutelu", intervjueeris Merilin Pärli