Üle 20 aasta tegutsenud sadamateater saaks teatrijuhi Aivar Mäe sõnul hakkama ka praegustes ruumides. Arvestades aga Tartu linna algatatud sadamakvartali detailplaneeringut loodab Mäe investori abil kõige varem 2030. aastal saada teatrile uue black box saaliga teatrimaja.

"Seoses detailplaneeringuga selle koha peale teatrit kindlasti ei tule, tuleb uus turg, tulevad ka kortermajad, ühiskondlikud hooned ja see asukoht hakkab paiknema umbes paar-kolmsada meetrit eemal praegusest kohast. Selle pärast ongi vaja uus hoone ehitada," ütles Vanemuise teatri juht Aivar Mäe.

Aivar Mäe sõnul võiks uus hoone mahutada külastajaid sarnaselt praegusele Sadamateatrile, kuid ruumi ja võimalusi oleks näitlejatele ja lavastajatele rohkem. Ruumipuuduse tõttu on endiselt jõus ka Vanemuise suure maja juurdeehitus.

Teatriteadlase Anneli Saro sõnul on mõistetav teatri vajadus black box saali ja prooviruumide osas, kuid mõelda tuleks, kas kõiki olemasolevaid ruume on võimalik ka üleval pidada.

"Kohe hakatakse loodetavasti ehitama kultuurikeskus Siurut, kuhu peaks tulema kaks saali, üks nendest kuni 800-le vaatajale. Lisaks on meil ERM-i teatrisaal ja mitmed teised ruumid. Maksumaksjana ma ikkagi imestan selle üle, kas me suudame vananeva elanikkonnaga Eestis, kus praegu on ka majanduslangus, kõiki neid hooneid üleval pidada. Tuleks arvestada ka nende ekspluatatsioonikuludega nagu küte ja elekter," ütles Saro.

Kultuuriministeeriumi sõnul peab Vanemuise teater hoone vahetusega kaasnevad kulud katma oma eelarvest. Riigi kulude kasvu ministeerium praegu ei näe. Aivar Mäe sõnul pole Vanemuise teatril raha ehitusse panustada ja nii soovitakse ka edaspidi olla uues hoones rentnik. Mäe sõnul loodab teater, et hoone rajab Giga Investeeringud OÜ, kes loobus täna kommentaari andmisest, kuna kindlatest investeeringutest ja summadest on veel vara rääkida.

"Me ei investeeri ise sinna majja, vaid loodame investorile ja jääme ise ikkagi rentniku positsiooni nii nagu ka praeguse Sadamateatri puhul. Me oleme rääkinud omanikuga, et kui uus maja tuleb, siis enam-vähem see rahaline renditasu võiks jääda samaks nagu see on praegu," ütles Mäe.

Saro sõnul on küll positiivne, et koostööd tehakse erainvestoriga, kuid mõelda tuleks ka riskidele.

"Meil on nüüd üks üsna vastuoluline kogemus näiteks Tallinna Vaba Lavaga, mis ehitati samamoodi erainvestori ja riigi koostööna ja alguses seal kehtisid ka minu teada üsna soodsad üürilepingud, aga nüüd on need läbi saanud ja mulle teadaolevalt praeguses Vaba Lava teatrikompleksis on üürid nii kõrged, et tegelikult teatrid on hakanud sealt üksteise järel välja kolima. Sellest võiks ka õppida," sõnas Saro.