Rein Rannap on etteaimamatu ja sädelev nagu diskokera. Ka klaveri taga ei istu ta nagu kivistunud piparkook, vaid see on puhas koreograafia. Siin saavad kokku etenduskunst ja muusika. Tema muusika on sama etteaimamatu. See võib olla meeletult lüüriline klaveripala või siis midagi nii raju, et lendab sädemeid ja laaste.

"Mul on väga hea meel, et publik on mind alati omaks võtnud, alati on tekkinud tugev side kuulajate ja minu väljendusliku emotsionaalse esituslaadi vahel, ükskõik millises maailmanurgas või ükskõik kas esitan oma muusikat, klassikat või improviseerin," rääkis Rannap.

Tema jaoks ei ole alamat ja ülemat muusikat. Rannap võib luua igas asendis ja kõike. Ta on andekas ja teab seda ka ise.

"Kõige rohkem naudingut pakkuv etapp loomingus on kahtlemata see kõige esimene, kus ma saan lasta ideedel vabalt voolata. Kuid et see töötaks, selleks ma pean teadma, et aegruumis on paika pandud üks kindel koht ja aeg, millal toimub selle teose ettekanne," sõnas ta.

Rannap on oma suuremate mõjutajatena nimetanud rokki, varjast muusikat, rahvamuusikat, hiljem ka elektroonilist seisundimuusikat ja Ameerika minimalismi. Seepärast on tekkinud nii Ruja, Hõim kui ka Noor Eesti, on nii klaveri- kui ka orkestriteosed. Ta on kirjutanud ka filmimuusikat ja hulganisti levilaule, mis kõlavad Tõnis Mäe, Heidy Tamme või meie kõigi esituses laulupidudel.

"Ma olen üllatunud ja muidugi õnnelik, et mu noorpõlves loodud laulud on saanud igihaljaks. Ja ma loodan, et kunagi juhtub sama ka mu viimastel aastakümnetel loodud muusikaga. Need on siis teosed erinevatele klassikalistele pillidele ja koosseisudele," lausus Rannap.

*

Lühiklippide sarja režissöör on Erle Veber, tekste kirjutab Urmas Vadi ja loeb Marika Vaarik, arhiivis toimetab Ruth Alaküla, kaamerat juhib Manuel Mägi ning mikrofoni hoiab Mart Kessel-Otsa.