Kultuuri kodu | Janno Põldma on eesti joonisfilmis headuse kastekann
Kultuurkapitali 100. sünnipäeva puhul valmib tänavu lühiklippide sari "Kultuuri kodu", mis tutvustab läbi 2025. aasta Eesti kultuuri tähttegelasi. 80. klipis tehakse kummardus filmimees Janno Põldmale.
Janno Põldma on meie joonisfilmis headuse ja rõõmu kastekann. Koos Heiki Ernitsaga on nad andnud eestlastele, lätlastele ja kogu maailmale Lotte ja näidanud, et film võib olla soe ja pöörase fantaasiaga ning täis pinget, ilma et keegi oleks jube kuri.
"Kurioosne näide "Leiutajateküla Lotte" tegemisest: meile soovitati, et me ei näitaks, kuidas Lotte ema teeb pliidi taga süüa, kuna tänapäeva Euroopa ei mõista seda, see on naise ahistamine. Taolisi asju oli veel. Me võtsime selle teadmiseks ja läksime ikka oma teed edasi," meenutas Põldma.
Kui Põldma 1973. aastal Tallinnfilmi läks, oli ta operaatori assistent, seejärel operaator. Ta on üles filminud paljud Priit Pärna filmid, aga ka sellise filmi, nagu "Suur Tõll". See pilt, kui Tõllul on pea maha löödud ja kaelast voolab verd, ei kao ühegi lapse mälust, kes seda nägema juhtus. Ilmselt oli sel ka oma mõju Põldmale. Tema esimene film "Vennad ja õed" on kõike muud kui "Lotte". Kõik on mustvalge, midagi ei räägita, tegelased on kui kurjast vaevast vaevatud, juhtuvad vastikud asjad, õpetaja on nii kuri, et sikutab lapsel kõrva peast.
Elu põhiväärtustega on Põldma filmides alati tegelenud ja otsinud armastuse võimalikkust. Ka on Põldma kirjutanud ühe parima lastefilmi stsenaariumi "Lammas all paremas nurgas", lisaks näidendeid ja lasteraamatuid.
*
Lühiklippide sarja režissöör on Erle Veber, tekste kirjutab Urmas Vadi ja loeb Marika Vaarik, arhiivis toimetab Ruth Alaküla, kaamerat juhib Manuel Mägi ning mikrofoni hoiab Mart Kessel-Otsa.
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: "Kultuuri kodu"













