2024. aasta kohta on etendustegevuse andmeid 92 organisatsioonilt. 2024. aastal oli teatrikülastusi üle 1,2 miljoni (1 268 804), etendusi anti 7 270 ning teatrite mängukavas oli 730 lavastust, neist uuslavastusi 285. Viimased kolm arvu ületavad taas kõik eelnevad aastad, sest andmetega osales statistikas taas suur arv teatreid ja lavastusprojekte. 2023. aastal külastati teatreid 1 325 516 korda, mis tähendab, et möödunud aastal oli teatrikülastusi 59 176 võrra vähem kui aasta varem. Eesti Teatri Agentuur lisas, et kui arvestada juurde ka hinnanguline teatrikülastajate arv teatritelt, kes statistikat ei esitanud, jääb langus 100 tuhande külastaja kanti.

Keskmiselt jagus 2024. aastal ühele etendusele 180 vaatajat, iga päev oli võimalik valida keskmiselt 19,2 etenduse vahel ja teatrisse tuli päevas keskmiselt 3 476 vaatajat. Kui 2023. aastal oli esietenduste arv kasvanud sedavõrd, et uue esietenduseni sai päevade asemel lugeda tunde (iga 32 tunni järel), siis sama trend jätkus ka 2024. aastal, mil esietendus toimus juba iga 31 (30,7) tunni järel.

Ka 2024. aastal on uuslavastuste pealevool veel suur ega näi peatuvat, kuid vaatajaid ei tule juurde, jagunetakse lihtsalt rohkemate etenduste vahel. Näiteks on Vanemuine säilitanud sama vaatajate arvu 40 enama etendusega.

Enimkülastatud teatrite hulka kuuluvad endiselt Vanemuine (139 840 vaatajat), Rahvusooper Estonia (137 037) ja Eesti Draamateater (121 318). Seekord on küll Vanemuine Estoniat paari tuhande külastajaga edestanud, kuid Draamateater püsib muusika- ja tantsuteatrite järel tavapärasel kolmandal kohal ning on jätkuvalt sõnateatritest külastatuim. Kokku vähenes 11 riigi- ja munitsipaalteatri külastuste arv võrreldes eelnenud aastaga pea 30 tuhande võrra: 893 523-lt 863 549-le. Põhjused on peamiselt väiksemas etenduste arvus.

Teiste sihtasutuste hulgast paistab välja Vene Teatri (nüüd Südalinna Teatri) vaatajate arv, mis on kukkunud suisa 15 tuhande võrra. Eesti Teatri Agentuuri sõnul on üks olulisemaid mõjutajaid eesti keele õppekeelena kehtestamine, mis vähendas otseselt just Vene Teatri külastatavust, sest teatrikülastus eestikeelsesse teatrisse pakub nii elamust kui ka keelepraktikat ja seega ei täida venekeelsed etendused enam koolide vajadusi.

Toimetuleku huvides on teater teinud muudatusi ja otsinud lahendusi uudsete materjalide ja mängupaikade abil, kuid nagu ka muu Eesti teatripilt näitab, siis üldiselt liigutakse väiksemate koosluste poole ja ühe suure katuse all tegutsemine ei ole enam ainus lahendus. Oma teed alustas 2024. aastal Vene Teatrist välja kasvanud kaks teatrit: Kiseljus Teater ja loomeruum Punkt. Samuti alustas möödunud aastal tegevust Akadeemiline Teater.

Eraetendusasutustest kogus enim vaatajaid Piip ja Tuut Teater (26 038), üle 20 000 vaatajaga järgnesid Thors Teater lavastusega "Rohelised niidud" (25 290), Jõgeva Linna Kultuur (22 900), VAT Teater (22 033) ja Von Krahli Teater (20 998) ning üle 10 000 vaataja kogusid veel kümme teatrit.

Mitu teatrit tegutsesid 2024. aastal kas viimast aastat, nagu Paide Teater, kelle tegevus pandi sügisel pausile, või olidki lõpetanud, nagu Ilmarise teater Narvas.

Sellest hoolimata on projektiteatrite hulk ja tegevus aastatega aina kasvanud. Kunagise paarikümne projekti asemel on saanud sellest ligi 100 lavastusega peatükk Eesti teatriaastas. Projektide tippaeg ehk suvehooaeg eristub kevadisest või talvisest huvitavama mängupaikade valikuga, mitte aga tegijate (kokku 79), lavastuste ega etenduste arvuga. Pigem vastupidi: seniste suvede 70–100 lavastuse asemel oli 2024. aastal juuni algusest kuni augusti lõpuni mängukavas 185 lavastust (sh 67 uuslavastust), millega anti üle 1200 etenduse: uus esietendus toimus keskmiselt 33 tunni tagant ja päevas oli keskmiselt valida 13,2 etenduse vahel.

Keskmine pilet oli kõige kallim muusikalavastustel – 23,3 (ilma käibemaksuta) –, võrdsed olid sõna- ja tantsulavastuste piletid 20,5 euroga ning pisut odavamad mitmeliigilavastuste piletid 17,1 euroga, kõige odavamad olid tsirkuse 4,9- ja nukulavastuste 9-eurosed piletid. Kahe aasta võrdluses on keskmine piletihind tõusnud 2,7 eurot 20 eurole. Lisaks lavastuste ja etenduste arvule on kasvanud ka piletitulud, kuid väiksema vaatajate arvu tõttu vaid poole miljoni võrra, moodustades teatrite sissetulekutest 20 protsenti, mis on kaks protsenti väiksem kui eelnenud aastal.

Läbi 20 aasta, mil teatristatistikat on regulaarselt kogutud, on hoidnud püsivat tõusujoont just tegijate arv, selles ei ole ühelgi aastal tagasilangust olnud. Lisaks neile 92 teatrile, kes agentuuriga andmeid jagasid, tegutses valdkonnas möödunud aastal veel 16 lavastusi produtseerivat ühendust ja organisatsiooni. Teatriaasta tervikpilti kuulusid ka Raadioteatri viis kuuldemängu ja 43 harrastusteatri 62 lavastust.

Erinevatele sihtrühmadele mõeldud etenduskunstide festivale toimus teadaolevalt 23. Eestis andsid 46 lavastusega etendusi välisesinejad 25 riigist. Eelmisel kümnendil andsid Eesti teatrid välismaal keskmiselt 10 protsenti etendustest, 2024. aastal anti küll 55 lavastusega 23 riigis etendusi, kuid välismaal antud 170 etendust moodustasid aasta tegevustest 2,3 protsenti ning välismaal kogutud külastused 1,3 protsenti aasta külastustest.

Koos festivalide, kontsertide, ballide, filmiõhtute, loengusarjade, töötubade ja etendustegevusega panustasid teatrid 2024. aastal Eesti kultuuriellu 10 870 kultuurisündmusega 1,5 miljonile külastajale.