Mats Traat: luulest on raske ja jaolt ka mõttetu rääkida, parem on neid lugeda ({{commentsTotal}})

Foto: SILLE ANNUK/PM/SCANPIX BALTICS

Klassikaraadio saate "Delta" oli külas Eesti üks viljakamaid kirjanikke Mats Traat, kes rääkis äsjalõppenud suvel ilmunud luulekogust "Kahutus", aga ka oma varasemast loomingust ning sotsiaalselt tundlikust loojanatuurist.

"Siin on tekste mitmest aastast ja mitmest sarvest, nagu vanasti öeldi, ja nüüd on nad kokku võetud. Millal see aeg täis saab, [et neist võiks kogu koostada] – raske öelda. Siis, kui on hea hulk luuletusi koos ja kui tundub, et neist võiks koostada kogu," rääkis Traat.

"Kindlasti on see [mingisugune] valik, ja siia on valitud just lüürilisi luuletusi. Enamik neist on kindla värsimõõduga meetrumilised luuletused. Vabavärssi esineb siin väga vähe. Aga valimine seisneski selles, et need kõik ilusti kokku panna ja et nad üksteist toetaksid nii palju kui võimalik," jätkas ta.

Oma luuletustest kiirguva näiva paratamatuse kohta märkis Traat, et lootusetus ja lootus on tegelikkuses tihedalt läbipõimunud.

"Ühes eelmises luulekogus "Alalütlev" juhin ma tähelepanu asjadele, millest meil ei taheta rääkida ja mida välditakse. Just need Venemaa sammud Ukrainas, mis tegelikult ehmatasid kõiki idaeurooplasi ja mõnda ka kaugemal – see oht on meie pea kohal ka praegu. Võib teha näo, et mitte. Aga ta on olemas. Seal ma seda siis käsitlesin nii nagu oskasin."

"Paljud on küsinud, et mida see "Alalütlev" tähendab. Alaleütlev, see on "allesjäämine" või midagi sellist. Aga samas ka "alalütlev", me teame, mis kääne see on, aga samas [on see] ka kohalolek ja paigalejäämine. Selles luulekogus on muidugi lüürilised luuletused ja meeleolud." Aga vastavalt eale on siin ka lahkumismeeleolusid, lisas Traat.

"Luulest on raske ja jaolt ka mõttetu rääkida, parem on neid luuletusi lugeda. See loob meeleolu ja loob pildi. Kui loob, oleneb luulest." Luuletuses peab olema mõte ja tunne, märkis Traat.

"Midagi peab olema. See ei tohi olla lihtsalt paljas sõnakolin, et on pandud juhuslikud sõnad üksteise järele ja arvatakse, et see ongi luuletus. Ei ole niimoodi. Aga tänapäeval on vabadus läinud nii suureks, et vabaduse piire pole enam võimalik näha ega märgata. Siis jääbki nii."

Traat on enda sõnul on terve oma eluaja sotsiaalselt ergas kirjanik. "See kuulub minu iseloomu ja elukogemuse juurde. Tausta juurde, kust ma pärit olen. Selle aja juurde ka muidugi, aga tänapäeval kahjuks sotsiaalseid probleeme püütakse eirata ja arvatakse, et hedonism, elunautimine ja -nautlemine on see kõige tähtsam. Aga see lõppkokkuvõttes võib [see] viia teatava sotsiaalse või rahvusliku katastroofini."

"Mida me näeme selle nautlemise taga? Me näeme pidurdamatut väljarännet, me näeme kultuuri tagasitõrjumist koos lamestumise-labastumise, kitšiga. See on kõik meie tänapäev ja sellest ma ei saa küll mööda vaadata. Ma olen üle 80 aasta vana juba ja ei pea seda heaks."

Traat tunnistas, et ta on alati olnud teistsugune. Ka tema kadunud koolivend oli omal ajal talle öelnud, et too on 10 aastat oma ajast ees. "Kirjanduses on samamoodi ja see on tekitanud nii mõnigi kord vaatlejais segadust või mõistmatust."

Ta peab end juurdlevaks inimeseks. "Pealegi ma õppisin niisugustes koolides Venemaal. Üks oli kirjanduskool, teine oli filmikool, kus peeti lugu klassikast. See oli muidugi tol ajal paljurahvuseline pere ja meil oli kindel suund toetuda klassikale. Isekeskis rääkisime sellest, keegi meid ei suunanud kuhugi. See oli sulaaeg, siis ei suunatud üldse kedagi kuhugi. See olid 50. aastate lõpp, 60. aastate algus. Väga raske on end analüüsida ja leida mingisuguseid punkte, mida võiks rõhutada ja mida võiks esile tuua. Inimene on nagu ta on. Nii nagu ta on loodud ja arenenud."

Traatis märkis ka, et loeb isegi vahepeal oma vana loomingut. "Enamasti niisugused vaatlused lõppevad sellega, et leiad, et tänapäeval paremini ei oska. Nagu vanasti filmivõtetel öeldi, et selle koosseisuga paremini ei saa, kui duublid olid tehtud."

Toimetaja: Merit Maarits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: